Jahimeeste pealik: naiselik vaist on jahinduses tervitatav

 (6)
Jahimeeste pealik: naiselik vaist on jahinduses tervitatav
Foto: Eesti Jahimeeste Selts

11.-13. juulil Toosikannul toimunud Eesti jahimeeste 34. kokkutulek näitas, et jahipidamine on üha enam perekondade ja suguvõsade ühine tegevus. Jahinduse populaarsuse kasvu naiste seas näitas ka kokkutulekul Eesti Jahimeeste Seltsi ja MTÜ Eesti Jahinaised vahel sõlmitud hea tahte ja koostööleping.

Aina rohkem on huvituvad jahipidamisest ka naised, mille põhjuseid võib otsida just üha arenevas jahikultuuris. Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on naiselik vaist jahinduses tervitatav.

„Brutaalne ja ebaeetiline jahindus ei ole kindlasti see, mis õrnemat sugu jahile ajab. See, et naised üha enam meestega koos metsa jahti pidama lähevad, on ühelt poolt ka tunnustus meie aastate pikkusele tööle jahieetika arendamise vallas,“ avaldas EJS tegevjuht tunnustust kogu seltsi tööle. MTÜ Eesti Jahinaised andsid kokkutulekul kätte ka esimestele jahinaistele liikmetunnistused

Kokkutulekul leidsid kolme päeva jooksul tegevust nii lapsed kui ka täiskasvanud. Tähtis koht oli ka sel aastal jahinduslikel mõõduvõtmistel. Parimad selgitati välja üheksal võistlusalal ning üldkokkuvõtted tehti kolmes kategoorias: jahiseltside, jahiühenduste ja maakondade arvestuses.

Jahiühenduste arvestuses saavutas I koha Tartumaa Jahindusklubi, II koha Pärnumaa Jahimeeste Liit ja III koha Ida-Viru Jahimeeste Selts. Jahiseltside arvestuses saavutas I koha Mõniste Jahiselts, II koha JÜ Nugis, III koha Haapsalu Jahiselts.

Seotud lood:

Esimest korda programmis olnud uluki peibutamises saavutas I koha Mõniste Jahiselts, II koha Valgu Jahimeeste Selts ja III koha Are Jahimeeste Selts.

Virtuaalses maakondade arvestuses saavutas I koha Pärnumaa, II koha Harjumaa ja III Raplamaa.

Kokkutulekul laienes ka EJSi liikmeskond – 11. juulil Toosikannul toimunud juhatuse koosolekul võeti EJSi vastu MTÜ Palivere-Piirsalu Jahiselts.

Jahimeeste kokkutulekud on Eesti jahimeeste ja nende sõprade aasta suurim sündmus. Esimene kokkutulek toimus 1968. aastal Toila-Orus.

2014. aasta on Eesti Jahimeeste Seltsi poolt välja kuulutatud „Märka ulukit!“ aastaks. Tänavu on seltsi tähelepanu ja aasta tegevused suunatud eelkõige ulukitele ja nende asurkonnale.

Eesti Jahimeeste Selts on loodud 1967. aastal ja koondab enamiku Eesti 15 000 jahimehest. Sel aastal võttis selts vastu ka jahinduse hea tava ehk jahimeeste eetikakoodeksi, millega pandi Eestis esmakordselt kirja jahipidamise eetilised küsimused.

Kokkutuleku pilte saab vaadata SIIT.