Nii EJS kui 95%-i ulatuses oma sektorit esindanud seakasvatajad (Eesti Tõusigade Aretusühistu, Rakvere Farmid ja Atria Farmid) jätkavad planeeritud katkutõrjemeetmete elluviimist. Kohtumisel rõhutati, et lisaks omafinantseerimisele ja rohujuuretasandi initsiatiivile on riigipoolne rahaline toetus hädavajalik mõlemale sektorile.

Kohtumisel toonitati, et mida aeg edasi, seda kallimad on võimalikud lahendused. „Katku edasise leviku takistamiseks on äärmiselt tähtis metssigade arvu minimaalseks viimine ning eelkõige tuleb toetada metssea emiste küttimist, et me ei seisaks mõne aasta pärast sama olukorraga silmitsi. Esmatähtis on see just katkutõrje esimeses tsoonis ja saartel ehk seal, kuhu haigus veel ei ole jõudnud,“ rõhutas Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) eestkõneleja Urmas Laht.

Seakatkuga efektiivseks võitlemiseks on äärmiselt oluline, et kõik sektorid teeksid omalt poolt nendest oleneva. Ühiselt kinnitati, et vaatamata majanduslikult raskele olukorrale vähendavad eesti jahimehed sellel hooajal olulisel määral metssigade arvukust ning seakasvatajad rakendavad seakasvatustes tunduvalt karmimaid ja kulukamaid bioohutusmeetmeid.

„Kutsume üles kõiki kodanikke ja organisatsioone vaatama üle oma võimalused seakatku pidurdamisel, rakendama vajalikke turvameetmeid ja ühinema seakatku vastases võitluses. Oleme eranditult kõik ühel pool rindejoont ja meil ei tohi olla kontrollimata alasid, kus katkul on võimalik edasi areneda, seega plaanivad eesti jahimehed sellel hooajal olulisel määral vähendada metssigade populatsiooni eeldusel, et metssiga ei hakata jahiseaduses käsitlema sarnaselt väikeulukile,“ ütles EJS president Margus Puust.