Jahimehed kardavad mõisnike aja tagasitulekut
Kartused tuginevad eelnõu 19. paragrahvile, mis annab maaomanikele, kellele kuulub kokku 2/3 jahipiirkonna pindalast, võimaluse esitada ühine taotlus jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks.
Eelnõu seletuskirja kohaselt annaks see maaomanikele võimaluse oma piirkonnas tegutseva jahiseltsi väljavahetamiseks, “kui ta ei vasta maaomanike ootustele”.
Paljude jahimeeste hinnangul annab see säte aga suurtele metsa- ja põllumaaomanikele, kelleks tihtipeale on välismaalased või neile kuuluvad firmad, võimaluse kohalikud jahimehed metsast lihtviisiliselt välja lüüa ning luua asemele jahiturismiga tegelev selts.
“Ettekäände jahiselts välja vahetada leiab alati – näiteks ei tule selts toime ulukite ohjeldamisega,” ennustab Jahimeeste Mõttekoja eestvedaja Ain Aavik. “Jahimehi süüdistatakse kogu aeg, et miks me ei ohjelda ulukeid. Aga kuidas neid ohjeldada, kui suured lageraied metsades ja võsa vohamine on hävitanud ulukite põlised elukohad ja pannud nad liikuma?”
Anarhia metsas
