Kehtiv jahiseadus näeb ette lepingu puudumisel õiguse nõuda jahipiirkonna kasutajalt põllumajanduskultuuridele ning okaspuudele sõraliste poolt tekitatud kahjude hüvitamise. Kahjuhüvitist on õigus nõuda ka sellisel juhul, kui jahindusnõukogus kolmepoolselt kokkulepitud uluksõraliste küttimismahud on jahimeeste poolt täidetud.

Seega on kogu vastutus ulukikahjustuste eest asetatud jahipiirkonna kasutaja õlgadele. Samas on jäetud maaomaniku poolt tehtavad vara kaitseks planeeritavad abinõud õigusaktides kirjeldamata. See on loonud olukorra, kus ka seaduskuulekal jahimehel puudub võimalus käituda viisil, mis välistaks karistuse.

Aastase praktika tulemusena on tekkinud tõsine oht, kus jahimehed, vältimaks kahjunõudeid, kütivad sõralisi valikuta, tekitades sel moel tõsise ohu eelkõige põdraasurkonna kvaliteedile. Analoogsest regulatsioonist tingituna on äärmiselt kehvasse seisukorda jõudnud Soome põdrapopulatsioon.

"Kaitsmaks teadlaste ja jahimeeste pikaajalise koostöö tulemusena saavutatud sõraliste ja eriti põdra asurkonna head seisu ning kindlustamaks suurkiskjatele piisava loodusliku toidubaasi teeme ettepaneku täiendada jahiseaduse § 44 „Uluki tekitatud kahju osaline hüvitamine jahipiirkonna kasutaja vahenditest lepingu puudumisel" lõiget 5 punktiga 9. alljärgnevas sõnastuses:
5) Jahipiirkonna kasutaja ei ole kohustatud hüvitama uluksõraliste tekitatud kahju, kui:
9) ta on täitnud sõraliste küttimismahu ja struktuuri jahindusnõukogus kokkulepitud ulatuses," kirjutavad jahimehed seltsi kodulehel.