Jahindusnõukogust võib saada päästerõngas ulukikahjude vastu
Saaremaa põllumehed ja maaomanikud peavad tõsiselt kaaluma, keda valida oma esindajateks peatselt loodavasse jahindusnõukokku, sest nõukogu otsustest sõltub tulevikus suurulukite küttimislimiit Saaremaal ja tulenevalt sellest ka ulukikahjude ulatus.
Pärast uue jahiseaduse vastuvõtmist riigikogus loob keskkonnaamet Saaremaale ja teistesse maakondadesse maakondliku jahindusnõukogu, kuhu kuulub ühepalju jahimeeste ja maaomanike esindajad ning üks riigi esindaja, krijutab Saarte Hääl.
Kui kehtiva jahiseaduse kohaselt otsustavad uluksõraliste küttimismahud sisuliselt jahipiirkonna kasutajad, siis edaspidi jääb see ülesandeks jahindusnõukogule, kes paneb enne iga jahihooaja algust paika suurulukite küttimismahud ja otsustab, mitu luba üks või teine jahipiirkond Saaremaal saab. Kui mõni jahinduspiirkond jahindusnõukogu otsuseid eirab, võib nõukogu teha riigile ettepaneku jahipiirkonna kasutaja välja vahetada.
Uus jahiseadus on üles ehitatud nii, et viljakasvataja ja jahimees peavad kokku leppima, kui palju nad kõrvuti olles majandada saavad.
Pärast uue jahiseaduse jõustumist jääb jahimehele kaks varianti: ta kas hakkab silopallide juures passimas käima või viib ulukite arvukuse niipalju alla, et neid jamasid ei juhtu seal, selgitas keskkonnaministeeriumi metsaosakonna jahinduse nõunik Tõnu Traks. “Ma loodan ka, et kui omavahel kokku lepitakse, siis ei hakata ühe rulli pärast tülitsema, see peab olema ikka mingi suurem rünne,” märkis Traks, kelle sõnul tuleb jahimeestel suurema ulukiründe puhul hakata kahju kompenseerima.