Jahipidamisõiguse tasuks kehtestatakse 10 eurot aastas

Uue jahiseaduse rakendamiseks on Keskkonnaministeeriumis valminud määruse eelnõu, mis määrab aastaseks jahipidamisõiguse tasuks ühe jahimehe kohta kümme eurot.

„Selle summa pakkus välja Eesti Jahimeeste Selts ning meil polnud põhjust seda muuta. Kuigi seadus lubab kehtestada 10-25 euro suuruse tasu,“ selgitab Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna metsanduse ja jahinduse nõunik Tõnu Traks.

Arvestuste kohaselt peaks tasu näol igal aastal riigieelarvesse laekuma 180 000 eurot, mis on vana jahiseaduse ning hoopis keerukama, nn hektaripõhise süsteemi alusel arvutatud jahipiirkonna kasutusõiguse tasu summast enam kui poole vähem. Varem laekus jahipiirkonna kasutusõiguse tasuna riigieelarvesse üle 400 000 euro ning seda maksid piirkondlikud jahiseltsid. Kuigi sageli kogusid nad tasumiseks vajaliku summa kokku oma liikmetelt. Uus kord aga määrab kõigile umbes 18 000 jahimehele ühesuguse jahiõiguse tasu.

Maksma hakkavad jahimehed seda samamoodi nagu kalamehed – Pilet.ee süsteemis kas internetimaksega, mobiilimaksega, maksega infoliini kaudu või käsimüügipunktis.

Raha, mis jahiõiguse müügiga riigieelarvesse kogutakse, suunatakse Keskkonnainvesteeringute kaudu tagasi mitmesugustesse jahindusprojektidesse. Kuna seda laekub nüüd varasemast vähem, on jahimehed Tõnu Traksi sõnul sellega arvestanud, et ka mitmesuguseid projekte ja tegevusi rahastatakse vähem. Näiteks on siiani jahiõiguse müügist laekunud rahast teostatud erinevaid ulukiuuringuid, välja antud ajakirja Eesti Jahimees ja tehtud muudki vajalikku.

Jahipidamisõiguse eest tasumist kontrollib Keskkonnainspektsioon selle maksmist tõendava isikukoodi sisaldava elektroonilise kinnituse ning isikut tõendava dokumendi järgi.

Juhised jahipidamisõiguse tasu maksmise tehakse peagi teatavaks Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti veebilehel.

Määrus jõustub koos uue jahiseadusega 1. juunist.