Jahiseaduse eelnõu vinduv vastasseis

 (7)
Jahiseaduse eelnõu vinduv vastasseis
Pildil on metssigadest songitud rohumaa Läänemaal Väinu Klissi talus. Põllukahjud on jahiseaduse arutelu üks probleemikas tahk, millest on küll vähem räägitud.Foto: Viio Aitsam

Nii metsaomanike kui ka jahimeeste poolel käib arutelu küll, aga hetkel uute sammudega pole avalikkuse ette tuldud.

Maaomanikke esindades kuulutas Eesti Erametsaliidu juhatus 2. maist taas välja jahikeeluaktsiooni, millega kutsub maaomanikke ühinema “kuni maaomanike huvidega arvestava uue jahiseaduse vastuvõtmiseni”.

Sellele kardeti n-ö vastureaktsiooni Eesti Jahimeeste Seltsi volinike koosolekult, mis oli 18. mail. Jahimehed, kes koosolekul valisid uue juhatuse, äärmuslikke samme ette ei võtnud, vaid teatasid, et jäävad oma senistele vaadetele kindlaks ja tahavad jätkata läbirääkimisi.

See tahe on tegelikult ka era-metsaliidu poolel.

Keeld kui ainus trump

Taavi Ehrpais, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees: Olen esimehe ametis olnud natuke rohkem kui kuu. Kuna jahiseaduse eelnõu on üks minu tegevuse prioriteete, viisin end kõigepealt seni tehtuga kurssi.

Kujutlesin, et oleme asjaga palju kaugemal. Tegelikult on keskkonnaministeeriumi läbirääkimiste laua taga paljud põhimõttelised asjadki selgeks vaidlemata.

Ma ise olen nii maaomanik kui ka jahimees. Jahimehena imestasin alguses kõige rohkem selle üle, kuidas on jahimeeste esindajad nii kergesti olnud nõus ulukikahjustuste kompenseerimisega, et teeme fondi ja maksame kõik kinni.

Nüüd olen aru saanud, et ega seda plaani väga ei ole. Kompenseerimise mehhanism, mida välja pakutakse, on sarnane elektrivõrkude talumise tasuga, kus tegelik tasu jääb olematuks või on võimalus seda saada tehtud väga keeruliseks.

Seotud lood:

Oleme erametsaliidu juhatuses nüüd kuu aja jooksul välja töötanud oma kompromissettepaneku, mis võimaldaks neil jahiseltsidel, kus praegu maaomanikega suhted korras, vanaviisi jätkata.

Neil jahiseltsidel aga, kes tänaseni pole aru saanud, et juba paarkümmend aastat tagasi muutus meil riigikord ja tekkis eraomand, läheks elu veidi keerulisemaks, kindlasti mitte võimatuks.

Me pole uuesti üles tõstnud seni kokku lepitut, et suured jahipiirkonnad jäävad alles, suur-ulukite nimekiri ei muutu ja luuakse maakondlikud jahindusnõukogud. Need on olnud meie poolt üpris suured järeleandmised.

Viimase kuu jooksul oleme kohtunud Eesti Jahimeeste Seltsi juhatusega kolm korda ja pakkunud ka oma kompromissettepanekuid. Kahjuks pole me siiani jõudnud päris üksmeelele.

See on äärmiselt kurb ja vastuolus mu põhimõtetega, aga praegu ei ole muud valikut, kui paluda tungivalt maaomanikel liituda jahikeeluaktsiooniga (www.jahiseadus.ee), kuni Riigikogus on uus jahiseadus vastu võetud. Kahjuks on see praegu ainuke võimalus maaomanikul jahinduses kaasa rääkida ja see on ka meie ainuke trump.

Ei poolda survemeetodeid

Tõnis Korts, Eesti Jahimeeste Seltsi tegevdirektor:

Oleme Eesti Erametsaliidu uute ettepanekutega kursis, aga oma seisukohti pole veel jõudnud välja kujundada. Põhjuseks on ka see, et alles valisime jahimeeste seltsile uue juhatuse.

Me arutame neid ettepanekuid ja kindlasti kohtume veel erametsaliidu esindajatega.

Eelnõu arutelu on kestnud juba tõesti väga kaua, aga meie soov ongi asjad selgeks rääkida. Mulle küll tundub, et kogu selle protsessi jooksul on jahimeeste ja maaomanike pool teineteisele liginenud, arutelud on aidanud paremini mõista teise poole huvisid.

Pooldame läbirääkimisi, ei poolda survemeetodeid.

* * *

Keskkonnaministeerium loodab nõunik Tõnu Traksi sõnul poolte kokkulepet ja hetkel vaidlusesse ei sekku.