Jahiseaduse menetlusest on saamas lakmuspaber suhtumisest omanikesse
„Riigikogu keskkonnakomisjoni jõudnud uues jahiseaduse eelnõus on mitmeid häid algatusi, mis annavad maaomanikele usku, et asi liigub positiivses suunas,“ ütles Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais. „Oleme seda meelt, et uue jahiseaduse vastuvõtmisega ei tohi enam viivitada. Ehkki meil pole õnnestunud Eesti Jahimeeste Seltsiga mitmes olulises punktis üksmeelele jõuda, hindame seda, et meie läbirääkimiste partner on pikas ja keerulises protsessis ilmutanud siirast tahet lahenduste leidmiseks. Nüüd on aeg otsustamiseks.“ Maa- ja metsaomanike ettepanekud ning põhjendused eelnõu muutmiseks on riigikogu keskkonnakomisjonile edastatud.
„Loodame väga, et riigikogu ei näe seda seadust vaid ühe väikese valdkonna regulatsioonina, vaid hindab laiemalt selles omandiõiguse ja säästva arengu küsimusi. Tegemist on omamoodi lakmuspaberiga ühiskonna suhtumises meie omanikesse ja maaomandisse,“ lisas Ehrpais.
Maa- ja metsaomanike esindusorganisatsioonid näevad eelnõu suurimate puudustena, et selles on jätkuvalt jahindusorganisatsioonidele antud võimalus jahi pidamiseks ilma maaomanikuga kokkulepet sõlmimata, jahirentniku valimine ei toimu õigusriigile kohaselt ning era- ja riigimaad antakse tähtajatult ebamõistlikult suurte jahipiirkondade kasutada.
Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm rõhutab, et jahindusel on maaelus oluline roll. „Talupidajatele on ilmselgelt suurimaks küsimärgiks põllukultuuride kahjustused, aga ka kahjustused kariloomadele. Teisalt on seaduse mõju laiem kogu maaelu arengule. Meie ettepanekud suurendaks maapiirkondades sotsiaalset kaasatust ning annaks maaelu arengule täiendava tõuke,“ lisas Nurm.
