Jahitulu jagamine lepitas

 (9)
Jahitulu jagamine lepitas
Jaak Mae,Foto: Tiit Blaat

RMK jahipiirkondades on eramaaomanikega rahu majas, sest oksjonite korraldamisest laekuvast rahast saavad osa nemadki.

“Nüüd on see käes, mida oleme kartnud,” ütleb Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts, kui räägib sellest, et RMK viimatisel jahilubade enampakkumisel läks jahiõigus Abruka saarel itaallasest jahimehele.

Põhjus: oksjonil määrab tulemuse raha, ja kohalik, kelle võimalused kasinamad, saab nüüd vaid pealt vaadata, kuidas välismaalased tema aia taga linnujahti peavad.

“Seltsi juhatuses leidsime, et Eestis tuleks turismijahi alused ringi vaadata. Jahti tuleks korraldada koostöös kohaliku kogukonnaga,” räägib Korts.

Ei oleks pidanud juhtuma

Kui uskuda Eesti jahinduse arengukava aastani 2013, ei oleks niisugust olukorda tohtinud juhtuda. Kava näeb ette, et riigimetsa majandaja RMK hallata jääb vaid üks jahipiirkond.

Jah, ümberkorraldustega alustatigi. Loobuti üheksast, alles jäi kuus jahipiirkonda. Siis hakkasid muudatused uue jahiseaduse vastuvõtmisel tekkinud vaidluste tõttu venima.

Nii juhtuski, et RMK küll lõpetas ise jahipidamise, kuid kakkas kuue jahipiirkonna kasutusõiguse alusel jahilubade enampakkumisi korraldama.

Seotud lood:

2013. aasta aprilliks oli uus jahiseadus endiselt pooleli ja enampakkumised jätkuvad.

Enam ei räägi aga keegi, nagu peaks riigi kasutada jääma ainult üks jahipiirkond. Ka RMK enda arengukavas on hoopis kirjas, et siht ongi enampakkumistega jätkata.

Ka uue jahiseaduse eelnõu ei ütle asja kohta sõnagi.

“Eks tulevikus hakka asjad käima kõigil ühtmoodi,” nendib keskkonnaministeeriumi jahinduse nõunik Tõnu Traks. “Kui näiteks Saaremaal, kus eramaade osa RMK jahipiirkonnas on suhteliselt suur, pole maaomanikud RMKga rahul, saavad nad algatada jahipiirkonna kasutaja vahetamise.”

Kui oli esimene jahipiirkondade äraandmise aeg, tõstsid tugevasti häält ka need maaomanikud, kes tahtsid nii-öelda vabaks saada.

RMK ja keskkonnaministeerium põhjendasid, et puht maakorralduslikel põhjustel ei ole see võimalik – omandid paiknevad nii läbisegi.

RMK kuue jahipiirkonna pindalast (kokku üle 155 000 ha) oli 2009. aasta andmeil teiste valdajate maid veidi üle 47 000 hektari.

2011. aasta seisuga oli eramaid 23%. “Hetkeandmeid öelda ei saa, kuna keskkonnaministeerium pole jahimaakorralduskavasid enam uuendanud,” märgib RMK jahinduse peaspetsialist Kalev Männiste. Et nende maadega probleem on, Männiste ei näe.

“Need maaomanikud, kelle maad RMK jahipiirkondadesse jäävad, on pigem õnnelikud,” arvab ka Tõnu Traks. “Nad saavad ju raha RMK-lt, kes maaomanikega oksjonitulu jagab.”

Suuremad pinged maas

Telefonikõned RMK jahipiirkondade jahimeestele näitavad, et olukord on tõesti muutunud. Pingeid on pigem jahimeestel omavahel.

“Paljude eramaaomanikega RMK jahialadel on lepingud ära sõlmitud,” ütleb Saarte Jahimeeste Seltsi juht Ilmo Torn. “Tõsiseid häireid enam ei ole.”

Enampakkumisel saadud tulu jagab RMK maaomanikega, kes võimaldavad oma kinnistuid jahipidamiseks kasutada (nõusolek kirjalikult).

Tänavuseks on taks jahipiirkonniti järgmine: Anguse 1,13, Jäärumetsa 3,59, Kilingi-Nõmme 2,04, Kuressaare 4,99, Nõva 1,67 ja Väätsa 4,54 €/ha.

Seoses Eesti Erametsaliidu algatatud jahikeeluaktsiooniga või muudel põhjustel on eraomanikud RMK aladele jäävatel maadel jahipidamise keelanud kokku 1133,05 hektaril.