Jooksurõõm on hiirtel veres, ka vabas looduses

Hamstri- ja hiireomanikud teavad, et nende lemmikud võivad olla tõelised jooksumaniakid. Mõni aktiivne hiir võib öö jooksul rattas sibada isegi viis kilomeetrit. Miks närilised seda teevad?

Selge on see, et kui loom nii palju jookseb, peab see talle meeldima. Kas jooksukihk on normaalne või pigem sundtegevus, mille vallandab tillukeses puuris elamine?

2009. aastal pani Hollandi Leideni ülikooli teadlane Johanna Meijer oma tagaaeda tühja hiirepuuri koos jooksurattaga ning sättis selle juurde liikumist talletava infrapunakaamera. Puuri uks jäi avatuks ning selle juurde jäeti natuke toitu.

Koduhiired avastasid puuri kiiresti ja asusid jooksuratast kasutama. Lisaks käisid jooksmas ka rotid ning karihiired. Kolme aasta jooksul käis jooksuratta juures ligi 200 000 looma. Hiired jooksid korraga keskmiselt kaks minutit ehk umbes sama palju kui laboris elutsevad närilised.

Ilmselt on närilistel spordilembusega samad lood mis inimestel – osad loomad on laisad, teistele seevastu meeldib väga liikuda, vahendab ajakirjas Proceedings of the Royal Society B ilmunud uurimust TÜ teadusportaal Novaator.