Kalandustoodete ja veetaimede töötlemise arendamiseks taotleti ligi 96 miljonit krooni toetust
Maakonniti erines taotlemine kordades: aktiivsemad olid Saaremaa (7 taotlust summas ligi 31 mln krooni) ja Harjumaa (8 taotlust, veidi üle 26 mln krooni), samas Jõgevamaalt laekus vaid 2 taotlust summas 8,6 mln krooni.
Meetme eesmärk on kalandustoodete või veetaimede töötlemise arendamine ja kaasajastamine.
Kõige rohkem soovitakse toetust kasutada mitmesuguste käitlemisseadmete soetamiseks nagu pakkeseadmed, jahutusseadmed, kala sulatamise seadmed jms. Meetme esimeses taotlusvoorus oli võimalik toetust taotleda ka kalandustoodete või veetaimede töötlemiseks vajaliku ehitise, sealhulgas külm- ja laohoone ehitamiseks või rekonstrueerimiseks ja külmikveoki ostmiseks, selles taotlusvoorus seda võimalust ei olnud.
PRIA kalandustoetuste büroo peaspetsialisti Angela Annilo sõnul on käesoleva taotlusvooru puhul oluline silmas pidada ka seda, et toetatav tegevus peab olema ellu viidud ühe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamisest. „Eelmises taotlusvoorus heakskiidetud tegevusi saab ellu viia kahe aasta jooksul“ rääkis Annilo.
Taotlusvooru eelarve on 50 mln krooni, toetusi küsiti ligi kaks korda rohkem. Kõik korrektsed taotlused hinnatakse ning moodustatakse paremusjärjestus. Paremusjärjestuses saavad eelise need taotlused, kus on omafinanteering suurem, samuti on võimalik saada lisaks hindepunkte siis, kui taotleja on mikro või väikese suurusega ettevõtja ning kui taotleja ettevõttesse on töötlemiseks sisse toodud kalandustoodetest või veetaimedest koguseliselt vähemalt 30% Eestis lossitud või kasvatatud. Toetuse määramise otsus tehakse oktoobri alguseks.
Kalandustoodete ja veetaimede töötlemise ja turustamise toetusmeedet rahastab 75% ulatuses Euroopa Kalandusfond, 25% Eesti riik.
