Kas Eesti suvi on lehma jaoks liiga soe?


Piimakarjakasvatusettevõte VIRAITO OÜ
Foto: Sven Arbet

On hästi teada, et kuumastress on probleemiks soojades maades nagu Itaalia, Hispaania, Aafrika, kuid kas samasse olukorda võivad sattuda ka Eesti piimaveised?

12 tundi päevas üle 30 kraadine kuumus ei ole Eesti suvele omane, kuigi vahel küündib termomeetri näit ka nii kõrgele. Pigem iseloomustaksime kohalikku suveaega mõõduka soojaga, harvad ei ole sademed, vahel meenutab jaanipäev lausa hilissügist. Tundub, et see teema Eesti piimaveiseid justkui ei puudutaks, kuid päris nii see ei ole.

Millal on lehmal palav?

Kui siseneda lauta, kus õhutemperatuur on 22⁰ C, siis enamik inimesi palavuse üle ei kurdaks, kuid hea piimaanniga lehm tunnetab seda olukorda teisiti. Miks?

Üks oluline faktor temperatuuri tajumisel ja liigsest kehasoojusest vabanemisel on õhuniiskus. Mida kõgem on suhteline õhuniiskus, seda raskem on organismil ainevahetuse käigus tekkinud liigsest soojusest vabaneda.

Siinjuures tuleb arvesse võtta, et täiskasvanud piimaveise kehamass on oluliselt suurem kui inimesel ning mida suurem on looma kehamass ja piimatoodang, seda enam tekib ainevahetuse käigus ka soojust. 40% piimasünteesiks kasutatavast energiast muundub soojuseks, seega mõjutab piimatoodang otseselt looma vastuvõtlikkust kuumastressile.

Seotud lood:

Kui kõrgetoodanguline lehm on olukorras, kus õhutemperatuur on 22⁰ C ja suhteline õhuniiskus 65-85%, on lehmal juba palav ning seda mitte niivõrd õhutemperatuuri, vaid kõrge õhuniiskuse tõttu, mis ei lase liigsest kehasoojusest piisavalt efektiivselt vabaneda.

Kui võtta vaatluse alla laktatsiooni lõpetav lehm, kelle päevane piimatoodang on näiteks 18 kg, siis ei ole vastav temperatuur ja õhuniiskus selle looma jaoks liialt ebamugavust tekitav. Õhuniiskus 60-85% on tavaline Eesti suve osa, seda eriti pilvistel ja vihmastel päevadel, madalam on õhuniiskus palavatel vihmata päevadel.

2015. aasta juulikuu alguses tõusis Riigi Ilmateenistuse andmetel päevane temperatuur juba 25 soojakraadini, paiguti kõrgemalegi ning sealjuures ei esinenud sademeid, ega pilvisust. See omakorda tähendab, et õhuniiskus langes ja oli keskmiselt 45-50%. Ka sellise ilma korral on lehmal palav ning kuumastressi põhjustajaks on seekord just temperatuur, mitte õhuniiskus.

Seda, millal on lehmal palav ja tekib kuumastress, aitab määrata temperatuuri-niiskuse indeks THI (ingl k Temperature-Humidity Index).

Lauta paigutatud hügrotermomeetri temperatuuri ja õhuniiskuse näitude järgi on allolevast tabelist lihtne määrata THI ja hinnata oma loomade olukorda.

Kuumastressi sümptomid ja tagajärjed

Lallemand Animal Nutrition on välja selgitanud kuumastressi mõju piimaveise organismile ja toodangule. Läbi looma tervise ja söömuse on kuumastressil suur mõju piimatoodangule üle kogu Euroopa. Saamata jäänud toodangu kogus sõltub kuumastressi olukorras veedetud ajast ja stressi raskusastmest.

Juba kerge stressi puhul langeb piimatoodang 0,283 kg/h ning 4 tundi kerge kuumastressi olukorras tähendab üle ühe kilogrammi toodangu kaotust päevas ühe lehma kohta.

Kerge kuumastress (THI 68-71) mõjutab Eesti lehmasid peaaegu igapäevaselt ning lisaks toodangu langusele põhjustab ka piimarasvasisalduse vähenemist. Eesti Põllumajandusloomade

Jõudluskontrolli kogutud endmetest selgub, et läbi aastate langeb kogu Eestis lehmade piimarasva sisaldus perioodil juuni-august, jõudes madalaimale tasemele augustikuus.

Piimarasvasisaldus on hea indikaator vatsaseede hindamiseks, mis näitab, kas vatsakeskkond on sobiv soovitud mikrofloora arenguks ja normaalseks kiu seedeks. Vatsa pH langus ja sellega kaasnev subkliiniline atsidoos (SARA- sub acute rumen acidosis) võib olla põhjustatud nii jõusöödarikkast ratsioonist kui ka söömuse langusest ja sorteerimisest.

Loe veel

Ülekuumenemine mõjutab loomade söömiskäitumist. On kindlaks tehtud, et kuumastressi all kannatav lehm käib söömas harvem ja sorteerib välja jõusööda. See viib olukorrani, kus lehm ei mäletse piisavalt ning vatsa keskkond muutub happeliseks. Söömust ja vastaseedet mõjutab kindlasti suvisel ajal ka täisratsioonilise segasööda riknemine söödalaval. See põhjustab lisaks söömuse vähenemisele ka toitainete kadusid söödast. Riknenud sööt, toitainete kaod, madal söömus ja jõusööda välja sorteerimine täisratsioonilisest segasöödast on kõik põhjustatud kõrgest temperatuurist ja/või õhuniiskusest.

Tugeva kuumastressi puhul muutub loom loiuks, hingeldab tugevalt ja keeldub söödast. THI >89 on olukord lehmale eluohtlik. Mõõduka-tugeva stressi korral võivad loomad keelduda ka põhuasemel lamamast, kuna see hoiab soojust.

Meetmed kuumastressiga toimetulekuks

Kliimat on võimatu muuta, kuid sööda kvaliteeti, söömust ja vatsafermentatsiooni on teatud vahenditega siiski võimalik mõjutada. Hea toiteväärtusega aeroobselt stabiilne silo ja täisratsiooniline segasööt on antud teemas kriitilise tähtsusega. Soomes läbi viidud katses leiti, et 15- 20⁰ C temperatuuri tõus söödas põhjustab piimatoodangu languse kuni 1,5 kg/EKM/päev.

Silo ja täisratsioonilise segasööda riknemist söödalaval aitab vältida TMR Stabilizer Plus, mis on segu sipelg- ja propioonhappest. TMR Stabilizer Plus pidurdab soovimatute bakterite,hallitusseente ja pärmide arengu söödas ning takistab sööda kuumenemist. Mida rohkem kvaliteetset sööta lehm sööb, seda rohkem piima ta annab. Sellise vahendi kasutamine on väga tarvilik just nendes farmides, kus mitme söötmiskorra jagu koresööta veetakse lauda juurde ette ära. Sellisel juhul seisab põhisööt tunde õhu käes ning kasutamata stabilisaatorit jõuaks söödalavale juba riknenud sööt.

Vatsafermentatsioonile ja kuivseedele saab kaasa aidata lisades söödale eluspärmi. Pärm aitab ära hoida pikenenud söömisintervallist, sööda riknemisest ja sorteerimisest põhjustatud SARA. Lallemand Animal Nutrition on leidnud pärmitüve Saccaromyces cerevisiae I-1077 (Levucell SC), mis on vatsaspetsiifiline. Levucell SC konkureerib vatsas piimhapet tootvate bakteritega, aidates seeläbi tõsta ja stabiliseerida vatsa pH, tarbib söödaga vatsa sattunud hapnikku ning on eluea lõppedes toiduks vatsabakteritele ja ainuraksetele. Katsetega on tõestatud, et Levucell SC söötmisel tõuseb ja stabiliseerub vatsa pH, söömiskordade vaheline aeg lüheneb ning mäletsemise aktiivsus tõuseb (>400 min/päev), seeläbi tõuseb ka piimatoodang (kuni +1,6 kg/lehm/päev).

Kuumastressi saab leevendada hoones õhuliikumise tekitamisega, näiteks tunnelventilatsiooniga. Väga oluline on ligipääs piisavas koguses puhtale joogiveele. Sööda riknemise vältimiseks ja söömuse stimuleerimiseks tuleks sööta vähemalt kaks korda päevas.

Hommikusel/päevasel söötmisel tuleks anda ette vähem sööta, kuna päevasel ajal on loomadel isu väiksem ja sööda riknemise tõenäosus suurem. Öösel kuumastress söömust oluliselt ei mõjuta ja sööda riknemine on vähem tõenäoline. Söödasegu peaks olema võimalikult homogeenne, et takistada sorteerimist ja sisaldama piisavalt kiudu mäletsemise stimuleerimiseks. Piisavas koguses sülje tekkimiseks ja vatsasisu neutraliseerimiseks peaks lehm mäletsema rohkem kui 400 minutit päevas. Vihmutite kasutamine kuumastressi vähendamiseks Eesti kliimas ei ole alati parim variant just niigi kõrge õhuniiskuse tõttu.

On selge, et ka kohalik suvi võib kahjustada loomade tervist ja põhjustada toodangu langust. Paigalda lauta hügrotermomeeter ja THI tabel ning saa teada, kas ja millal on lehmadel palav.