Kas ja kuidas päevavalgus lehma elu mõjutab?
Valguspäeva pikkuse manipuleerimisel kasutatakse põhiliselt kaht ajajaotust: pikka valguspäeva (16 tundi valget aega ja 8 tundi pimedat) ja lühikest valguspäeva (8 tundi valget aega ja 16 tundi pimedat).
16-tunnise valguspäeva tingimustes peetavad lehmad lüpsavad esimese 10 laktatsioonipäeva jooksul ~1,7 kg piima päevas rohkem kui loomulikus valguses peetud lehmad. Pärast 20. laktatsioonipäeva oli vahe kahe rühma vahel aga juba ~3 kg päevas.
Uurimistulemuste põhjal on 24-tunnisel fotoperioodil lehmade sigivusnäitajatele aga hoopis negatiivne mõju – tõuseb seemenduste arv lehma kohta ja kasvab uuslüpsiperioodi pikkus.
Kinnislehmadele mõjub valguspäeva pikkus lüpsvatest lehmadest ja noorloomadest erinevalt. Lühikese valguspäeva tingimustes peetud kinnislehmadel on järgneva laktatsiooni toodang kõrgem kui pika valguspäeva tingimustes peetud loomadel.
Valguse puudumine loomade igapäevast elu ei sega ja nad leiavad sööda ning jootjad üles ka pimedas, kuid kolmekordse lüpsiga karjades segab pimedus töötajatel tööülesannete täitmist. Tuhmid punased lambid peaksid olema paigutatud seitsme- kuni kümnemeetriste vahedega umbes kolme meetri kõrgusele põrandapinnast.
Milliseid lehma elu aspekte valgus veel mõjutab ning kuidas ta seda teeb, sellest loe Jõudluskontrolli Keskuse kodulehelt.
