Sügisel, päevade lühenedes langeb valgus hobuse silma võrkkestale lühema aja jooksul. See vallandab ajus melatoniini suurema tootmise. Melatoniin on inimese ja teiste selgroogsete olendite peaajus, täpsemalt vaheajus paiknevas väikeses käbikeha nimelises struktuuris moodustuv hormoon, mis reguleerib une ja ärkveloleku vahekorda. Valguse mõjul tema teke väheneb, pimeduses aga suureneb.

Lisaks unisusele kutsub suurenenud melatoniiini hulk esile intensiivsema karvakasvu karvanääpsudes. See on ka põhjuseks, miks tekib hästivalgustatud tallides elavatel hobustel talvekarv võrreldes väljas elavate hobustega tunduvalt hiljem, alles novembris-detsembris - pimeduse saabudes süüdatud tuled pärsivad melatoniini teket.

Kuid miks tundub hobuse karvastik külma ilmaga väga kahune? Kohev karvkate on kaval viis soojuse hoidmiseks. Karvu püsti tõstes tekitab hobune naha lähedale sooja õhu kihi, n-ö soojalõksu. Isegi pügatud karvkattega hobused tõstavad külma tundes karvad püsti ning annavad niiviisi oma kasukale sametiselt pehme välimuse.

Talvekarv paistab suvekarvast pikemana, kuid tegelikkuses on karvad ikkagi ühepikkused. Külma peletamiseks püstitõstetud karvad lihtsalt näivad pikematena.