Kasutatud autode turu korrastamine eeldab turuosaliste panust
Ametite peadirektorid tutvustasid eri algatusi kasutatud autode turu korrastamiseks ja tõdesid, et muutusteks on vaja ka turuosaliste panust.
Tarbijakaitseameti direktor Andres Sooniste tutvustas ümarlaual kolme ameti kontrollialase koostöö tulemusi. Tarbijakaitseameti, maksu- ja tolliameti ning maanteeameti kontrollid hõlmasid tänavu maist oktoobri lõpuni üle Eesti kokku 35 automüügiplatsi ja 110 autot.
„Kontrollialase koostöö käigus tuvastasid kolm ametit rikkumisi 57 protsendil kontrollitud ettevõtetest,“ märkis Sooniste.
„Seejuures näitasid tarbijakaitseameti ja maanteeameti kontrollid muu hulgas, et 28 protsendil juhtudest puudus autol müügikuulutuses reklaamitud varustus,“ rääkis ta. „22 protsendil juhtudest selgus alles lepingust, kes on auto tegelik müüja. 21 protsendil juhtudest olid kontrollitud autod avariilised, kuid tarbijale selle kohta teavet ei antud või anti seda oluliselt vähemal määral.“
Sooniste lisas, et tarbijakaitseamet on tuvastatud rikkumiste põhjal algatanud 11 väärteomenetlust. „Kaheksa ettevõtte väärteomenetlused on praeguseks lõpetatud, kolme ettevõtte osas on menetlused veel pooleli.“
Tarbijakaitseameti peadirektori sõnul hakkab amet lisaks kasutatud autode müüjate rikkumiste eest karistamisele edaspidi avalikustama ebakorrektselt käituvate firmade nimesid.
„Ebaselgus ei tohi muutuda kasutatud autode turul normaalsuseks. Kui firma keeldub tarbijale avaldamast auto tegelikku müüjat, auto VIN-koodi ja muud olulist teavet, on see märk ettevõtte ebausaldusväärsusest ja auto tuleks sealt ostmata jätta,“ lausus Sooniste.
Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson ütles, et Eesti registris olnud sõidukite tehnilisi andmeid ja ajalugu saab juba lähitulevikus ühtsest allikast kontrollida.
„Meil on plaan avada portaal, kus kõik on mustvalgel kirjas: kas sõiduk on sattunud avariisse, kas sõidukil on kehtiv kindlustus, mitu korda on auto Eestis käest kätte rännanud ning milline on tegelik läbisõit. Need andmed on olemas, kuid vajavad keskpõrandale kokku toomist,“ selgitas Adamson.
Maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi sõnul on amet turu petuskeeme arvestades teinud algust uudse lähenemisega maale toodud kallite, kuid käibemaksupettuse kahtlusega, näiteks turuhinnast oluliselt odavamalt müügis olevate autode kontrollis.
„Summaliselt pannakse suurimad maksupettused toime just Eestisse toodud kallite vähekasutatud autodega, mille puhul on näiteks odav hind saavutatud käibemaksu arvelt. Nüüdsest saame maanteeametist reaalajas jooksvat infot kallite autode kohta, mida soovitakse arvele võtta,“ selgitas Helm.
Seejärel annavad AMTEL-i nimetatud eksperdid hinnangu, kas tegemist võib olla käibemaksupettusega seotud sõidukiga, ning kui see nii on, siis edastab maksu- ja tolliamet info kohe maanteeametisse ning registrikannete tegemine konkreetse sõiduki puhul peatatakse kuni 30 päevaks. See annab Helmi sõnul võimaluse kontrollida tehingu ja tehingutega seotud isikute tausta ning seeläbi hoida ära võimalik maksupettus.
Helm rõhutas, et uuendus ei tähenda kindlasti seda, nagu satuksid automaatselt kontrolli kõik kallid autod, sest olulised kriteeriumid on turuhinnast märksa madalam hind ja müüja taust.
„Näiteks üle-eelmisel nädalal võtsime kontrolli 150 000 eurost Bentleyt müüa üritanud hiljuti käibemaksukohuslaseks saanud äriühingu, mida juhib end töötuna arvele võtnud kodanik, kes omakorda oli mõne kuuga müünud juba kaheksa luksussõidukit ja kaks veoautot. Lisaks oli tal samaaegselt müügis veel kaks Lexust ja üks BMW. Makse aga see äriühing tasunud polnud. Just taolised juhtumid on eelkõige meie huviorbiidis,“ rääkis Helm.
Selle juhtumi puhul seadis maksu- ja tolliamet määratava maksusumma laekumise tagamiseks kohtu loal Bentleyle käsutamise keelumärke.
Eelmisel nädalal alustasid tarbijakaitseamet, maanteeamet ning maksu- ja tolliamet laiaulatuslikku teavituskampaaniat „Kasutatud auto osta targalt!“, mille eesmärk on anda autoostjatele praktilist nõu kasutatud autode ostmisel.
