Kes lisas aasta põllumehe lauta mitusada olematut lehma?

 (27)
Kes lisas aasta põllumehe lauta mitusada olematut lehma?
“Mul pole kunagi olnud lautades üle 660 looma, aga trahvinõudes on minu loomade arvu suurendatud umbes 300 pea võrra!” kinnitab OÜ Männiku Piim juhataja Avo Samarüütel. Foto: Raivo Tasso

Rohkem kui 300 lehma pidamise eest 20kordse keskkonnatasu nõude 40 774 eurot saanud Avo Samarüütel väidab, et ametnikud on nii trahvi­päevi kui ka lehmi valesti arvestanud.

OÜ Männiku Piim juhataja Avo Samarüütel Tartumaalt, kes pälvis mullu aasta põllumehe tiitli, esitas sel esmaspäeval keskkonnaametisse vaide, sest pole nõus maksma 20kordset keskkonnatasu 40 774 eurot ja 10 senti.

Raha sissenõude põhjuseks on, et OÜ Männiku Piim jäi keskkonnakompleksloa taotlemisega hiljaks. Mees leiab mitmeid vigu, kuidas keskkonnaameti töötajad on oma kontrollaktis summa suuremaks paisutanud.

Loomade arv mitmekordne

Keskkonnaametisse saadetud vastuväites teatab OÜ Männiku Piim juhataja, et “keskkonnaamet on rängalt eksinud loomade arvu ja ammoniaagi heitkoguste arvutamisel”.

Samarüütel kinnitab, et OÜ Männiku Piim edastas keskkonnaametile andmed, mis kõikusid 630–660 looma vahel. Samas on keskkonnaameti töötajad oma tabelites loomade arvuks märkinud eri kvartalite kaupa 965, 986, 1007 ja 989 looma.

“Mul pole kunagi olnud lautades üle 660 looma!” kinnitab Samarüütel. “Kõik need olulised eksimused ja juurdekirjutused on arvestatud kahekümnekordselt Männiku Piima kahjuks.”

Aasta põllumees toob lisaks esile, et 40 700eurosest nõudest tuleks maha arvestada see aeg, mis läks dokumentide menetlemiseks lubatud 120 päevast üle.

Seotud lood:

Arvutusvigu on tema sõnul ametnike kontrollaktis veelgi – OÜ Männiku Piim sai kompleksloa kätte 30. mail 2012, aga 20kordset keskkonnatasu nõutakse veel ka juunikuu eest, mil luba juba kehtis. Lisakuud mitte arvestades oleks summa pidanud Samarüütli sõnul vähemalt kolmandiku võrra väiksem olema.

Seetõttu soovib ta keskkonnaametilt segitust, kuidas on võimalik koostada nii vigane ja ettevõttevaenulik kontrollakt. Avo Samarüütel kinnitab, et ta on nõus keskkonnatasu ära maksma, aga arvestus olgu õiglane.

“Kuivõrd konkreetses asjas on menetlus alles pooleli, ei saa me hetkel kõiki detaile avada, ent tõesti, vastuväidetes viidatakse võimalikule veale arvutuse alus­andmetes,” selgitab keskkonnaameti peadirektori asetäitja Taimar Ala Maalehele.

Küsimusele, kas ametnikud on lehmad valesti üle lugenud, vastab peadirektori asetäitja järgmist: “Kui see viga leiab kinnitust ja tegemist võib olla osapoolte vahel varasemalt liikunud teabe vääritimõistmisega, korrigeeritakse keskkonnatasu seni esitatud arvutuskäiku.”

Seadust tuleb muuta!

Eesti Põllumeeste Keskliit on juba varem esitanud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele kahel korral pöördumise, et keskkonna kompleksloa nõue võetaks maha piimafarmidelt, sest euronõuded sellist kompleksluba piimakarjakasvatajatelt ei nõua. Mingit vastust pole nad aga ministrilt saanud.

“Põllumeeste esindajad kohtuvad lähiajal Riigikogu keskkonnakomisjoniga, sest soovime selgitada, miks on vaja vastavaid seadusi muuta, et piimatootjatelt keskkonnatasud maha võtta. Miks meie peame maksma, kui mujal Euroopas piimakarja pidamise eest sellist keskkonnatasu ei nõuta,” rõhutab Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra.

“Kas tõesti need viimased ­95 000 lehma, kes on Eestimaale veel alles jäänud, reostavad nüüd meie välisõhku selliselt, et karistus on juba kahekümnekordne?” lisab aasta põllumees.

Eelmisel nädalal jõudis Avo Samarüütli juhtumiga seotud dokumentatsioon ka peaminister Andrus Ansipi büroosse. “Oleme dokumentidega tutvunud, aga lõplikku seisukohta ei ole veel kujundanud,” teatab peaministri nõunik Mihkel Lees.



TÄPSUSTUS

6. septembri Maalehe (nr 36) artiklis “Peaminister tuleb trahvi saanud aasta põllumehele appi” on eksikombel vahetusse läinud keskkonnaministeeriumi allasutuste nimed.

Õige on, et OÜ Männiku Piim viis taotluse keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regiooni eelmise aasta 29. detsembril.

OÜ Männiku Piim keskkonnaalast tegevust kontrollis keskkonnainspektsiooni Lõuna regioon, mille kohta tehti protokoll nr 1020047.

Ühtlasi kordame veel kord üle, et endine keskkonnateenistus on 2009. aastast nimetatud keskkonnaametiks.

Nii tegutseb Tartumaa keskkonnateenistuse asemel keskkonnaameti Jõgeva–Tartu regioon.

Palume eksimuse pärast vabandust!