Kes raiet teeb, pangu sildid välja
Kui peamist lühidalt ütelda, soovib keskkonnaministeerium seadusemuudatustega tekitada järgmise olukorra.
- Väikemetsaomanik (kuni
5 ha) ei pea enam tellima metsa inventeerimist ja aastas alla
20 tm raiuja ei pea raieliike määrama.
- Segapuistute raievanust arvestatakse senisest paindlikumalt ja lankide väljamõõtmisel saab senisest rohkem arvestada looduslike piiridega.
- Säilikpuid tuleb üle 5 ha suurusele uuendusraielangile jätta senisest kaks korda rohkem.
- Avalikkus saab metsaregistrist vaadata, kus majandatavad metsad asuvad, ja kui metsaomanik raie eel metsateatise esitab, läheb ka see info sinna üles.
- Metsaomanik peab harvendus- või uuendusraiet tehes üles panema sildi raie tegijate ja kestuse kohta.
- Keskkonnaamet saab käia mis tahes ajal metsa uuendamist kontrollimas.
- Metsaomanikel tuleb arvestada, et riigi metsatoetused hakkavad liikuma rohkem metsaühistute kaudu.
- Raieliikide hulka lisandub uus raieliik - kujundusraie, mida rakendatakse kaitsealadel.
Ministeeriumi lisaselgitusi
Keskkonnaministeerium selgitab, et lähtus muudatusi tehes Riigikogus 15. jaanuaril 2011 heaks kiidetud "Eesti metsanduse arengukavast aastani 2020". Siht on soodustada metsade tõhusamat kasutamist, vähendada asjatut bürokraatiat ja muuta metsas toimuv avalikkusele nähtavamaks.
Peamiste muudatuste ülevaates on täpsustuseks lisatud, et füüsilisest isikust väikemetsaomanikud, kes tahetakse vabastada kohustusest tellida oma metsa kohta inventeerimisandmed (praegu kuni 2ha metsaomanite puhul, tulevikus niisiis kuni 5 ha), peavad ikkagi ka tulevikus oma tegutsemise kohta metsateatisi esitama.
Segapuistute raievanuse kohta on öeldud, et raievanuseid iseenesest ei alandata, kuid rakendatakse puistupõhist küpsusvanust, kuna segapuistu koosseisus võib olla väga erineva raievanusega puuliike ja vaid enamuspuuliigist lähtuv raievanus ei pruugi olla optimaalne.
Võimaldada tahetakse eraldisepõhist raiet ja kaotada langi laiuse piirang. Järgides enam looduslikke piire, sobivad raiesmikud maastikku rohkem, ei ole vaja kombineerida erikujuliste lankidega jms. Ministeerium nendib, et eraldisepõhist majandamist ei peaks seejuures võtma kui kohustust, vaid see oleks tulevikus üks lubatud võimalus.
Metsaomanikud saavad lisaks senisele metsateatise esitamise korrale juurde võimaluse esitada metsateatis otse metsaregistrisse. Seda muidugi juhul, kui registris on metsa inventeerimisandmed olemas. Metsaregister kontrollib teatise üle automaatselt (et tegu ei oleks looduskaitsealaga, et raievanused vastaksid jms) ja väljastab metsateatise numbri.
Harvendus- ja uuendusraie tegemisel tuleks metsaomanikul, kui seadusemuudatused jõustuvad sellisena, nagu need praegu eelnõus kirjas, tõepoolest panna raietööde tegemise ajaks üles silt, kus kõik andmed raie tegemise jms kohta kirjas.
Kujundusraie mõistet selgitab ministeerium näidetega, kus metsise elutingimuste parandamiseks on vaja raiuda keskealisesse männikusse häile või maastikukaitsealal on vaja avada vaateid - need on raietööd, mida praegune metsaseadus ei luba või ei reguleeri.
Metsaselts toetab
Metsaseaduse muudatuste suhtes kriitilised keskkonnakaitsjad saavutasid selle, et muudatustesse on lisatud metsaomaniku võimalus majandada oma metsa püsimetsana.
Oma toetust muudatuste eelnõule on avaldanud Eesti Metsaseltsi juhatus. Metsaseltsi president Hardi Tullus ütleb, et muutes seadusesätteid metsaomanikele lihtsamini järgitavaks ning selliselt, et metsas toimuv avalikkuse jaoks nähtavam on, muutub metsaseadus tervikuna nüüdisaegsemaks.
Tullus rõhutas metsaomanike tulevikukohustust panna raietööde ajaks teave välja, võimalust esitada metsateatis registri kaudu ja väikemetsaomanike lihtsamaid majandamis-võimalusi.
Metsaseaduse lähiminevik
- Kui kehtima hakkas 1999. aasta metsaseadus, ristiti see ruttu üliliberaalseks – ühiskond polnud veel valmis metsaomanikke usaldama.
- 2000. aastate algusest algas metsas kehtiva reeglistiku reguleerimine, täiendav reguleerimine ja lõpuks ülereguleerimine.
- 2007. aastast on metsaseaduse rangeid nõudeid samm-sammult leevendatud.
Allikas: Metsaleht
KOMMENTAAR
KEIT PENTUS-ROSIMANNUS, keskkonnaminister
Ülereguleerimine on ühes arenevas ühiskonnas ilmselt selline paratamatu etapp, mis lihtsalt tuleb läbi elada. Loodetavalt oleme Eestis sellest lõpuks välja kasvamas ning valmis aktsepteerima, et seadusesse raiutud jäikade ja ülidetailsete keeldude asemel tasub mõnes kohas ka terve mõistuse printsiipi usaldada.
Uuendatava metsaseadusega usaldame heaperemehelikku ja hoolsat metsaomanikku rohkem ning vabastame just väikeste metsatükkide peremehi tarbetust bürokraatiast, aga võimaldame ka tõhusamat kontrolli metsas toimuva üle ja looduslähedasemat metsade majandamist.
Metsaregister võimaldab tulevikus igaühel kogu Eesti inventeeritud metsast ülevaadet saada. Kui praegu uitab mõni suure põnevusega ringi arvutimängus, siis tulevikus on võimalik sarnaselt näha elektrooniliselt Eesti metsade olukorda – milliste puuliikidega ja kui vanade puudega on konkreetsel metsatükil tegu, kus on kaitsealad, kus muud piirangud.
Nii läbipaistvat ja avalikku metsaregistrit ei ole mu teada üheski teises ELi riigis. Kõik metsaomanikud, kes oma metsa korrektselt ära inventeerivad ja andmed elektroonilisse metsaregistrisse esitavad,
ei pea enam tulevikus topelt-paberimajandusega tegelema
ja metsateatise taotlemisel kogu tavarida uuesti läbi tegema. Kui andmed on metsaregistris olemas ja piiranguid pole, on edaspidi metsateatist võimalik taotleda elektrooniliselt.
Ka on uue seaduse jõustumise järel igal metsaomanikul õigus aastas teha kuni 20 tm puitu ilma paberimajanduseta. See tähendab, et oma metsast enda tarbeks ahjupuude tegemine ei eelda enam suure bürokraatiaratta läbimist.
