Keskkonnaseire keskuse loomine hirmutab järjepidevuse kadumisega

 (7)
Urmas Tartes
Urmas TartesFOTO: KRISTO NURMIS

Kuu aja eest tuli avalikuks keskkonnaministeeriumis küpsenud plaan liita keskkonnateabe keskus ja Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut, milles töötaks ligi 300 töötajat. Seni on teadlased, kes tegelevad peamiselt kliima uurimise ja ilmaennustamisega, plaani teravalt kritiseerinud.

Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni Urmas Tartese sõnul koguvad väga paljud erinevad riigile kuuluvad asutused, aga ka teadlased väga paljudesse erinevatesse andmebaasidesse erinevaid keskkonnanäitajaid alates temperatuurist lõpetades liikide paiknemise ja arvukusega. Probleem on aga selles, et andmete töötlemine on keerukas ja tihti isegi võimatu, vahendab ERR teadusportaal.

„Süsteemil on ju eesmärk toota kvaliteetseid andmeid meie keskkonnaseisundi kohta, mille järgi on võimalik siis igal ühel teha vajadusel otsuseid, kas siin või seal on hea elada näiteks või kas mingil liigil läheb paremini või halvemini või on kusagil mingisuguse veekoguga probleem. See on kogu süsteemi eesmärk. Arusaadavalt ei hakka ka see loodav asutus ise kõigega tegelema. Nii kui nii enamiku seiretöödest teevad ka praegu teadlased,“ märkis Tartes.