„Loodust ei saa kaitsta ainult igasuguste erinevate rangete nõuete kehtestamisega. Ja põllumees ei saa tegutseda ilma, et ta looduskeskkonda mõjutaks. Loodus ja põllumajandus peavad eksisteerima sõbralikus kooskõlas,“ selgitas mõiste tähendust põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Eike Lepmets. Oskuslikult erinevaid töövõtteid rakendades saavad põllumees ja loodus teineteisele toeks olla.

Sae talu perenaine Imbi Jäetma näitas külalistele maalambaid ja neid kaitsvaid maremma-abruzzi tõugu karjakoeri, mõlemad Eestis unikaalsed ja omapärased loomad. Maalammas pole veel iseseisva tõu staatust omandanud, Tina ja Martino on aga ainsad oma tõu esindajad Maarjamaal. Suurt majanduslikku tulu ei tõuse talule aga kummastki loomaliigist. „Käime abikaasaga mõlemad täiskohaga tööl, talu tulust me ära ei elaks. Möödunudaastane lambakasvatuse kasum oli 50 krooni,“ selgitas perenaine seminarist osavõtjatele. Hoolimata sellest peavad nad maalambaid juba kuuendat aastat. Sageli annab just missioonitundest kantud väiketalu pidamine maaelule ja põllumajandusele selle, mida propageerib FAB liikumine – mitmekesisuse.

„Botaanikud on meie talu maid uurinud kaks korda. Viimati leidsid nad oluliselt rohkem erinevaid taimeliike. Ilmselt on nõukogude ajal suurpõllumajanduse poolt alla surutud liigiline mitmekesisus taastunud just tänu lammastele,“ arvas Imbi Jäetma.

25.-26. augustil toimunud FAB seminar oli Läänemere piirkonnas esmakordne, olgugi et põllumehi, teadlasi ja poliitikategijaid ühendavasse Hollandist alguse saanud teabevõrgustikku kuulub 27 Euroopa riiki.

FAB-ist saab põhjalikumalt lugeda siit.