Kevadkülv ja kartulipanek käib
Kuigi lumerohkus pani arvama, et ega see ruttu
sula ja põllule saab sel kevadel hilja, käib Lõuna-Eestis juba kibekiire külvitöö. Ja nii uskumatu kui see ka pole, on mõnel mehel külv juba ühel poolgi.
“Nii kui lumi kaob, on mu liivased põllud kohe kuivad,” rääkis Maalehele 73aastane Ojapera talu peremees Heino Kauksi Rõuge valla Hurda külast. Kogu oma sellekevadise külviga, nelja hektari kaeraga sai mees maha läinud nädala neljapäeval.
Kauksi sõnul lubas kuiv kevad külvi tavalisest isegi oma viis päeva varem ära teha. Kaera ja sügisel poolteisele hektarile külvatud talinisu kasvatab mees oma loomade tarvis, lehmale ja kolmele seale. Esmaspäeval alustas külviga Mõtusmäe talu peremees Tarmo Loos Võrumaalt Sõmerpalu vallast Sulbi külast. Seemet ootab 150 ha, sellest läheb nisu 50, otra 20 ja rapsi 80 hektarile.
“Algul tundus, et kevad jääb hiliseks, aga tegelikult sain mullusest varemgi põllule,” arutles Loos, kes üleeile külvas nisu paarikümnele hektarile.
Kui teraviljakülviga saab Loos lähipäevadel ühele poole, siis raps jääb maikuusse, sest see vajab soojemat mulda. “Tark ei torma, nagu vanarahvas ütles,” märkis Tarmo Loos.
Tartumaal Kambja küla juures põllul märkas silm üleeile aga kartulipanemismasinat. Kas vara ei ole, toomingate õitseminegi ju veel kaugel?
“Ei ole, maa on haritud ja valmis, ei tohi lasta ära kuivada,” põhjendas Kenderi talu peremees Mait Rebane, lisades, et kartuliga ei juhtu maa sees midagi halba. Ja kui nad tärkavad paari-kolme nädala pärast, on ka külmemad ööd seljataga.
Senine alustamise rekord on tal 13. aprill, tavaliselt on algus jäänud jüripäeva kanti.
Tänavu pani ta esimesed ‘Arielle’ sorti kartulid vakku 17. aprillil.
“Kartul toob mu põhileiva, tänavu mulluse kolme hektari asemel isegi ühe rohkem,” selgitas Rebane, lootes nädala lõpuks kartulipaneku lõpetada.