Kevilil on katsepõlde üle Eesti


Kevilil on katsepõlde üle Eesti
Teraviljakasvataja Jaak Läänemets pole mitte üksnes tunnustatud praktik, vaid tahab ka täpselt teada, mis tema põllul toimub ning millised viljasordid seal kõige paremaid saake annavad.Foto: Sven Arbet

Eesti eri paikades Kevili liikmete juures külvatakse alanud kevadel neljandat korda maha täpselt samad teraviljasordid ja vaadatakse, kui suured on erinevused piirkondade vahel.

Niimoodi tekib “Eesti katse” ja selle nimetuse all on see kirjas ka Kevili koostööpartneri Jõgeva sordiaretusinstituudi paberites.

“Teadlastel on ikka olnud huvi oma uusi asju, oma lapsukesi väljaspool katseala proovida. Ja põllumeestel on alati olnud huvi uuemate sortide vastu, et vaadata, kuidas need kasvavad tootmispõllul,” selgitab Kevili nõukogu esimees Jaak Läänemets.

80 meetrit katselappe

Katse eesmärk on leida Eesti eri piirkondade muldadele ja ilmastikule sobivaimad teraviljasordid ning lihtsustada põllumeeste sordivalikut. Suviviljadest on katses 10–12 sorti suvinisu, otra ja kaera. Taliviljadest vaadeldakse talinisu, rukki ja tritiku kasvamist.

“Mina jätan igal aastal oma põllu sisse katseteks umbes 80 meetrit,” räägib Lääne-Virumaal vilja kasvatav Läänemets. “Siis tuleb Jõgeva lendsalk ja külvab selle oma väikese katsekülvikuga täis.”

Sama palju katselappe on ka Valgamaal Puide talu ja Tartumaal ASi Rannu Seeme põldudel. Lisaks külvatakse katsed maha Jõgeva SAI, OÜ Kehtna Mõis ja Olustvere ametikooli põldudel. Sarnaseid katseid tehakse ka Põlvamaal Pirmastu OÜs Toomas Tobrelutsu juures, kus viljelusviisiks on puhas otsekülv.

Seotud lood:

“Suvel teeme igal katsepõllul põllupäevi,” selgitab Läänemets. Põllupäevad algavad juuni alguses Lõuna-Eestis. Siis vaadatakse, kuidas orased võrsuvad, jälgitakse umbrohtumust ja taimekahjureid. Järgmised põllupäevad peetakse järgmistel põldudel ja arutlusteemad on vastavalt taimede kasvufaasile. Juuli teisel poolel Põhja-Eestis, kui külastatakse viimaseid põlde, saab juba teha ka saagiprognoose.

Läänemetsa sõnul on katsetulemused eri piirkondades erinevad, samuti kasvavad ühed sordid paremini lõuna, teised põhja pool. Tulemused kogutakse üldisesse andmebaasi.

Mis kuhu sobib

Läänemets kinnitab, et on nende aastate jooksul leidnud sordid, mis sobivad just tema põldudele. Üks neist on Läti talinisu sort ‘Fredis’, mille suurim pluss on see, et ta valmib varakult. Nii saab põllu õigel ajal koristada ja jõuab selle ka talirapsi jaoks ette valmistada. Suvinisudest on näidanud häid tulemusi ‘Uffo’.

Kuigi katsetatavad sordid on samad, on mullaharimine ja väetamine igal pool selline, nagu peremees oma tootmispõllul teeb. Läänemetsa meelest oleks mõistlik ka agrotehnika ühtlustada ning metoodikat lihtsustada, ja tulevikuplaanides see ongi.

Kuigi Madis Ajaots tegutseb Lõuna-Eestis, kinnitab temagi talinisu ‘Fredis’ häid omadusi. Lisaks varasusele ja saagikusele ei söövat seda ka metssead ega toonekured, kuna tal on ohted nagu odralgi. Ka õlleodra sordid ‘Quench’ ja ‘Propina’ on Ajaots valinud katsetulemuste alusel.

“Tänu katsetele olen avastanud biostimulaatorid,” lisab Ajaots. Need on looduslikud preparaadid, mida saab kasutada taimede kaitseks haiguste vastu, nende turgutamiseks pärast talve ning kasvu ergutamiseks. “Näiteks suviviljale ei saa kasvuregulaatoreid panna, aga biostimulaatoreid saab ja need on lubatud ka mahetootmises.”

Eesti katset tehakse MAKi meetme 1.7.1 abiga, milles toetatakse teadlaste ja praktikute koostöös tehtavaid rakendusuuringuid. Kuigi katse edasine käik sõltub Euroopa Liidu rahast, jätkatakse ka siis, kui raha ei saa, sest mida rohkem on katsetulemusi ja aega, seda usaldusväärsemaid järeldusi võib teha.


KOMMENTAAR

Mati Koppel

Jõgeva SAI direktor

Nn Eesti katse on sortide ja analüüside mahult suurim. Suvi- ja taliviljade sorte on aastas katsetes kokku 50. Lisandunud on ka seonduvaid uuringuid, sordivõrdlused tootjate põldudel on ainult üks osa suurest kompleksuuringust.

Katse peab aitama kaasa eksporditurgude kvaliteedinõuetele vastavate suurte ühtlaste teraviljapartiide tootmisele ning teraviljakasvatuse kasumlikkuse tõusule. Uuringud keskenduvad toidunisule, õlleodrale ning taliviljadele. Lisaks Jõgeva sortidele ja uutele aretistele on Eesti katses ka välisaretajate sorte, mis valitakse välja Kevili ja Jõgeva koostöös.

Loe veel

Uute Jõgeva sortide katsetamine tootjate põldudel annab kindlust, et sordid annavad stabiilselt hea saagi ja kvaliteedi erinevates klimaatilis-mullastikulistes tingimustes. Uued Jõgeva sordid – oder ‘Maali’, talinisud ‘Kallas’ ja ‘Nemunas’ – on end Eesti katses hästi näidanud. Teiste aretajate sortidest on paremateks osutunud suvinisud ‘Specific’ ja ‘Uffo’, õlleodrad ‘Quench’ ja ‘Grace’, talinisu ‘Fredis’.

Uuringute raames analüüsitakse teravilja kvaliteeti palju põhjalikumalt, kui seda tehakse tavalistes sordivõrdluskatsetes. Toidunisu alveograafi analüüs näitab selle küpsetusomadusi, saagikate taliviljade tärklisesisalduse analüüs iseloomustab nende sobivust etanooli tootmise tooraineks. Õlleodra analüüse Eestis ei tehta, need tellitakse Tšehhist.

Lisaks sordivõrdlusele annavad Keviliga koostöös tehtavad katsed alust ka teravilja kvaliteedi-, agrotehnika- ja taimekaitsealasteks uuringuteks.