„Kuna katku laiapõhjaline levik põhjustab suurt majanduslikku kahju ning süütute loomade surma, on vaja leida meetodid leviku ohjeldamiseks. Üheks väga oluliseks asjaks sealjuures on oma koduloomade eemalehoidmine lautadest ja seakasvatuspaikadest. Lisaks ei tasu loomi lasta metsa ilma järelevalveta jooksma, kuna metsas võivad nad puutuda kokku seakorjusega ja saada viiruse levitajateks“, rääkis Aita Nõrgemat MTÜ juhatuse liige Risto Kask.

Esimene seakatku juhtum registreeriti 2014. aasta septembris Valgamaal. Sealt on katk levinud edasi mitmetesse piirkondadesse. Eelkõige on probleemne Lõuna-Eesti piirkond, kuid katkujuhtumeid on ka Ida- ja Kesk-Eestis. Viiruse leviku peatamiseks on seakasvatajad kasutusele võetud erinevad meetmed. Lautadele juurdepääs on piiratud ning sisse pääsevad vaid teatud inimesed. Puhastatakse riideid ja jalanõusid ning hoitakse eemale koduloomad.

„Jahimeeste hinnangul kannavad katkuviirust edasi ka muud metsloomad, nagu näiteks hundid. Ei ole välistatud, et koduloomad saavad viiruse edasikandjaks puutudes kokku väiksemate metsaloomadega. Viirusega võib kokku puutuda marjul käies või metsas jalutades“, lisas Kask.

Enne metsa minekut tasub ennast seakatku puudutava teabega kurssi viia. Infot saab näiteks veebilehelt www.seakatk.ee. Pärast metsas käimist tuleb riided ja jalanõud pesta. Seakorjuse leidmisel tuleb sellest esimesel võimalusel maakonna veterinaarkeskust teavitada.