Kodumaiste puuviljade ja marjade kvaliteeti on võimalik kasvatustehnoloogiliste võtetega parandada
„Sellega seoses uuritakse lehekaudsete bioloogiliste preparaatide tõhusust taimedele abiootilise stressi vähendamisele, erinevaid võrakujunduse võimalusi ja selle kaudu viinamarjade biokeemiliste ühendite sisalduse mõjutamist,“ rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Reelika Rätsep.
Rätsepa sõnul on marjakultuuridest Eestis enam levinud aedmaasikas, mille viljade kvaliteeti hinnatakse peamiselt maitseparameetrite (mahla kuivaine, orgaanilised happed ja nende suhe) alusel. Samuti sisaldavad aedmaasikad märkimisväärses koguses askorbiinhapet (vitamiin C) ja fenoolseid ühendeid (sh antotsüaane – taimseid pigmente, mis annavad viljadele punase värvuse), mis on tuntud oma tervistavate omaduste poolest. Maasikate sisemine kvaliteet sõltub mitmetest saagikoristuseelsetest ja -järgsetest teguritest.
Reelika Rätsapa doktoritöö eesmärgiks oli selgitada välja kasvatustehnoloogiliste võtete mõju kahe erineva aiakultuuri viljade kvaliteedile, milleks valiti üks puittaim – viinapuu (Vitis sp.), ja teine rohttaimede esindaja – aedmaasikas (Fragaria × ananassa Duch.).
Täpsemalt selgitati välja sordi, lehtede loodusliku kasvuregulaatori glütsiin-betaiiniga pritsimise ja kahe erineva lõikusaja (sügis ja kevad) ja -viisi (pikk ja lühike) mõju viinamarjade tehnoloogilisele ja fenoolsele küpsusele; ning humiinhappeid sisaldava preparaadi lahusega kastmise ja saagikoristusjärgse taimelehtede leegitamise mõju maasikate maitsega seotud parameetritele ja antioksüdantsete ühendite sisaldusele.
Viinapuu katsetest selgus, et sordiomadused mõjutasid eelkõige viinamarjade maitseparameetreid, kuid mitte kõik sordid ei saavutanud optimaalset küpsust. Viinapuu lehtede pritsimine loodusliku kasvuregulaatoriga vähendas küll osade sortide happesisaldust, kuid tulemused ületasid siiski soovitatava vahemiku. Sügisene lõikusaeg mõjutas positiivselt viinamarjade küpsemist, sealhulgas suurenes enim polüfenoolide sisaldus. Kevadine pikk lõikusviis avaldas positiivset mõju viinamarjade mahla kuivaine, üldfenoolide ja antotsüaanide sisaldusele. Kevadise lühikese lõikuse puhul jäid aga küpsusparameetrid soovitatavast vahemikust allapoole, sest taimede kasvu algus oli hilisem, mis omakorda vähendas saagi kvaliteeti.
Istutusaastal maasikataimede kastmine humiinaineid sisaldava lahusega mõjutas oluliselt maasikate maitsega seotud parameetreid ja antioksüdantsete ühendite sisaldust, kuid seda sõltuvalt vilja järgust (esimene, teine, kolmas). Aedmaasikataimede lehtede saagikoristusjärgne leegitamine vähendas antotsüaanide sisaldust töötlusele järgneval aastal kõikides viljajärkudes, samas kui üldfenoolide sisaldus varieerus järguti. Leegitamisele järgnenud humiinpreparaadi lahusega kastmine mõjutas positiivselt üldfenoolide ja antotsüaanide sisaldust kogu saagis. Leegitamine mõjutas oluliselt taimede kasvu, vähendades lehtede arvu ja juurte massi, mis omakorda mõjutas maasikate biokeemiliste ühendite sisaldust.
„Kokkuvõtteks võib öelda, et kasvatustehnoloogiliste võtete rakendamisega bioaktiivsete ühendite sisalduse mõjutamise eesmärgil on võimalik tõsta kodumaiste puuviljade ja marjade kvaliteeti,“ ütles Rätsep.
Doktoritöö juhendajateks olid dotsent Ele Vool ja prof Kadri Karp, oponendiks dr Yuliya Vystavna (O. M. Beketov National University of Urban Economy in Kharkiv, Ukraina).
