Roheline kärbseseen

Kasvamisaeg on augustis ja septembris. Enim levinud Saaremaal ja Lääne-Eestis, harva leitud ka Lõuna-Eestist. Kasvab laialehistes leht- ja segametsades, lubjasel pinnasel.

Kiputakse segi ajama rohelise kübaraga pilvikuga.

Valge kärbseseen (Foto: Väike mürkseeneraamat)
Valge kärbeseseen

Kasvab augustis, septembris ja oktoobris. Seen on üsna tavaline kogu Eestis.

Kasvab okas- ja segametsades, eriti varjuküllastes kuusikutes.

Valget kärbseseent kiputakse segamini ajama šampinjoniga. Viimasest eristub puhasvalgete eoslehekeste ja lahtise tupega jala aluse ümber.

Kühmvöödik (Foto: Väike mürkseeneraamat)
Kühmvöödik

Kasvab augustis, septembris ja oktoobris. Seen on üsna tavaline kogu Eestis.

Kasvab okasmetsades, eriti niiskes kuusikus.

Foto: Väike mürkseeneraamat
Kastanvöödik

Kasvab augustis, septembris, oktoobris ja novembris. Seen on haruldane ning levinud Põhja- ja Lääne-Eestis.

Kasvab lehtmetsades ning harva segametsades.

Kevadkogrits (Foto: Vello Liiv)
Kevadkogrits

Kasvab aprillis, mais ja juunis. Kasvab liivasel pinnasel ja okaspuude kõduneval puidul männikutes.

Värskelt on ta eluohtlikult mürgine, kuid kupatatult hea söögiseen. Seent tuleb kupatada tingimata ilma kaaneta potis ja kupatamisvesi kohe ära valada. Kupatamisel eralduvad mürkained ning seen muutub ohutuks. Mingil juhul ei tohi värskeid kogritsaid mikrolaineahjus küpsetada, siis jäävad nad väga mürgiseks.

Sügiskogrits (Foto: Väike mürkseeneraamat)
Sügiskogrits

Kasvab augustis, septembris ja oktoobris. Seen on üsna tavaline kogu Eestis. Kasvab segametsades ning enamasti kõdunevatel kändudel.

Erinevalt kevadkogritsast ei sööda seda seent eriti. Kuid kõik kevadkogritsa kohta öeldu kehtib ka sügiskogritsa puhul.

Punakas narmasnutt (Foto: Väike mürkseeneraamat)
Punakas narmasnutt

Kasvab juunis ja juulis, peamiselt parkides ja lehtmetsades.

Punakas narmasnutt kasvab parkides siis, kui sinna hakkavad ilmuma ka esimesed kahvatupunased pilvikud. Nendeks punakat narmanutti peetaksegi ja korjatakse. Linnaparkides tuleks seenekorjamist üldse vältida.

Tavavahelik (Foto: Väike mürkseeneraamat)
Tavavahelik

Kasvab juulis, augustis, septembris, oktoobris ja novembris üle Eesti. Peamine kasvukoht on okas-, leht- ja segametsad.

Oli varem üsna populaarne söögiseen, kuid umbes 20 aastat tagasi hakkas ta inimestel mürgistusi põhjustama.

Teiste mürgiseentega saab lähemalt tutvuda raamatust "Väike mürkseeneraamat". Vaata raamatut siit.