Raplamaa metsaomanik Rain Tulp saatis kuu alguses toimetusse fotod oma metsa üles pandud püünise sisust, aga ka naabruses kasvava kuusiku üraskikahjustusest.

“Oma üraskitest kahjustatud metsa 2,2 hektaril olen umbes 0,3 ha suuruse kahjustatud häilu välja raiunud ja tegin ära ka sanitaarraie. Arvestades, et minu metsaga piirneva riigimetsa suurus on üle 100 ha, võib seal kahjustust kordades rohkem olla,” kirjutas Tulp, viidates, et tema tõrjest ei pruugi kasu olla, kui üraskid naabruses rahus paljuneda saavad. “Olen riigimetsa kahjustuskolletest RMKd ka teavitanud, aga sellest pole välja tehtud.”

Metsalehe küsimise peale selgitas olukorda RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät, kes märkis, et RMK Raplamaa metskonna metsnik on kohapeal kahjustust hindamas käinud ja leidnud, et metsaseaduse mõistes ei ole seal tegu kahjustatud puistuga, kuna puistus ei ole surevaid või värskelt tüvekahjuritega asustatud puid enam kui 5% esimese rinde puudest.

Rain Tulbi kinnistu ja riigimetsa piiril on Väädi sõnul üks väike kahjustuskolle (u 10 tm). RMK on sinna eraldisele kavandanud tänavu suvel tehtava sanitaarraie.

“Üldjuhul RMK ei kavanda sanitaarraiet, kui väljaraie on alla 10 tm/ha kohta,” kirjutas Toomas Väät. “Sanitaarraiet teeme nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude metsast eemaldamiseks. Sellega tuleb alati olla ettevaatlik, et raiega ei tehtaks puistule kahju – avatakse mõni langi serv tuultele või raiutakse ebasobival ajal.”

Väät lisas, et üraskitõrjeabinõuna on vaja õigel ajal metsast eemaldada toored, äsja üraskitest asustatud või nõrgestatud puud. Vaid kuivanud puude raiumine oleks tõrje seisukohalt asjatu ja võib anda hoopis vastupidise efekti. Kuna nendelt puudelt on üraskid juba lahkunud, jäävad nemad raiumise korral metsa, otsa saavad hoopis surnud puude koore all elavad putukad, kes üraskitest toituvad.