Koplimäe Agro sai talirapsiga topeltvõidu
Kõik kolm arvu on suurepärased ning kui arvestada, et need saadi maailma talirapsikasvatuse põhjapiiril, siis lausa kiiduväärne saavutus.
Euroopa suurima talirapsikasvataja Saksamaa viimase viie aasta keskmine saagikus oli samuti 4,5 tonni rapsiteri hektarilt, aga seal on paremad kliimaolud ja viljakamad mullad.
52% õlisisaldus on Eestis rapsikasvatuses haruldane tulemus. Üle 12 000 krooni arvestuslikku kasumit hektarilt mõjub praeguste hindade puhul üllatavalt. Viljelusvõistluse eelmiste aastate sama suurusjärgu tulemused saadi hoopis soodsamate hindadega.
Äriline mõtlemine
Koplimäe Agro ei ole traditsiooniline põllumajandussaaduste kasvataja. Kasvatamine ega kõrge saagi saamine pole eesmärk omaette, vaid on vahend tulu saamiseks. Just äriline mõtlemine on seletus, miks selles ettevõttes saavutati praeguse aja kohta üllatav tulukus.
Ettevõtja otsib, märkab ja kasutab ära tulusaid võimalusi
Koplimäe Agro kasvatab rapsi juba aastaid, seejuures talirapsi tänavu alles neljandat aastat.
Kuna raps näitas ennast n-ö rahakultuurina, siis selle kasvupinda laiendati, kuni jõuti agrotehnilise piirini. Tänavu kasvas seda kultuuri 340 hektaril, mis on kogu põllupinnast veidi üle 1/5. Kuna laiuti enam minna ei saanud, tõusis esiplaanile saagikuse tõstmine. Kõige tulusam viis seda teha on kasvatada suvirapsi asemel talirapsi, mille hektarisaak oli tänavu ühe tonni võrra kõrgem.
Viimastel aastatel on Koplimäe Agro talirapsi kasvupind olnud 70–80 ha.
Põhja-Eestis on talirapsi kasvatamine seotud suurema riskiga kui Lõuna-Eestis, kuid ettevõtlikel inimestel ongi tavaliselt rohkem riskijulgust.
Miks Koplimäe Agros ei kahjustanud mullune talv talirapsipõlde nii palju kui mitmetel teistel? Suuremad kahjustused hoidis ära seal rakendatav agrotehnika, mis tagas talvele hästi vastupidava taimiku.
Viljelusvõistluse põllul külvati taliraps 9. augustil. Kavas oli külvata isegi varem, aga segas vihm. Külvisemäär oli 2,5 kg/ha. Sügisel tõrjuti umbrohte rapsiherbitsiidi Butisaniga, mis osutus oluliselt tõhusamaks kui kevadel üks teine preparaat.
Trumpäss
Tutvudes Koplimäe Agro põlluraamatuga, kus kirjas talirapsipõllul tehtud tööd-kulutused, tekib küsimus: kuidas kasvas 4,5-tonnine hektarisaak, kui mineraalset lämmastikku anti sellele põllule vaid 110 kg/ha? Väetamiskatsete andmeil saab sel juhul hektarilt vaid 2 tonni rapsi.
Vastus peitub talirapsi eelviljaks olnud punases ristikus, mis on suurepärane haljasväetise kultuur. Koplimäe Agros külvatakse taliraps vaid neile põldudele, kus eelnevalt kasvas punane ristik.
Teadusajakirjas Agronoomia 2006 viidati viljelusvõistluse eksperdi Peeter Viili katsele, mille kohaselt punane ristik jättis juba külviaastal mulda 160 kg lämmastikku. Kolmanda aasta suveks, mil Koplimäe Agros punase ristiku kamar künti, oli seda õhust püütud lämmastikku kogunenud veel rohkem.
“Mulda jäänud haljaskultuuri juurestiku massil on järelkultuuri arengule ja saagile oluline tähtsus. Tugeva juurekavaga liblikõielised transpordivad sügavatest mullakihtidest künnikihti mineraalseid toiteelemente ja aktiveerivad mulla mikroorganismide tegevust,” võib lugeda samast ajakirjast.
Punane ristik kobestab mulda, on bioloogiline ader, nagu armastab öelda Peeter Viil. Kobe muld on aga rapsi juurekava arengule ülioluline. Tihedas mullas ei arene sellele viljale iseloomulikku tugevat peajuurt, vaid tekib lühikeste juurte pundar. Millised olid Koplimäe Agro talirapsitaimede juured?
Silver Haugas: “Peajuured olid vaat et porganditaolised.” Tugeva peajuurega rapsitaimed võtavad vett ja toitaineid sügavatest kihtidest.
Võib-olla leiab punase ristiku kui väetiskultuuri abiga ka seletuse, miks õlisisaldus oli rekordiliselt kõrge – 52%. Osaliselt on see sordi teene. ‘Excalibur’ on Põhja-Euroopa tippsort, kuid isegi reklaamtrükistes ei räägita nii kõrgest õlisisaldusest.
Koplimäe Agros on punase ristiku all 300 hektarit põldu. Sealt kogutav haljasmass kas sileeritakse või kuivatatakse heinaks. Silo ja hein müüakse.
Eestöötaja
Põllul kasvanud saagi suurust ja kvaliteeti ning tulukust mõjutavad veel need inimesed, kes juhivad traktoreid-kombaine.
Koplimäe Agro põlluraamatus kajastub, et viljelusvõistlusele esitatud põllule külvas talirapsi Silver Haugas, samuti pritsis ja kombainis. Silver jälgis sellel põllul talirapsi juba mullu sügisel, sel aastal lume sulamisest kuni koristamiseni ka korduvalt pildistas. Teda huvitasid eeskätt sügisese ja kevadise umbrohutõrje tulemused, kuid ka talirapsi üldine areng.
Silver Haugas on ettevõtte kaasomanik (25%). Ta on 13 aastat olnud Ago Pärnamäe koostööpartner ning aidanud ettevõtet üles ehitada.
Silver sai agronoomilise baashariduse Jäneda tehnikumis, mille lõpetas 1993. aastal. Ettevõttes täidab ta ka spetsialisti funktsioone. Varakevadest hilissügiseni mees külvab, pritsib, kombainib – teeb saagikuse seisukohalt kõige vastutusrikkamaid töid. Ta ise otsustab, millal ja kuidas, ise viib oma otsused täide.
“Kes on siia tulnud, need on ka jäänud. Ei mingit kaadri voolavust,” kinnitas Silver Haugas.
Meeskonna püsivuse tagavad ladus töökorraldus, konkurentsivõimeline palk ja mugavad lääne masinad.
Ago Pärnamäe – ettevõtja-tippjuht
Ago Pärnamäe ei ole traditsiooniline põllumees ega maaharija. Ta ei juhi enam ei traktorit ega kombaini, ta juhib ettevõtet – selle inimesi ja finantse, kavandab strateegiaid ning uuendusi... Põllumajanduslikku haridust mehel pole, ta lõpetas Tallinnas tehnikumi ja töötas seejärel Desintegraatoris vaneminsenerina. Pärast ettevõtte lagunemist läks Ago Kungla restorani baarimeheks.
Kui avanes võimalus vanaisale kuulunud maad tagasi saada, hakkas ta talupidajaks. 40 hektariga talu kasvas järk-järgult 1500 hektariga ettevõtteks.
Ettevõttel on majanduslikku ja organisatsioonilist võimekust viljelda teravilja ja rapsi intensiivselt, kasutada nüüdisaegseid tootlikke ning saagikust suurendavaid masinaid, pidada ametis head tööd tegevaid oskustöölisi.
