Kuidas ma ulukipeletuseks toetust küsisin...
Mu metsas tegi 2005. aasta jaanuaritorm lageraie ja 2007 pistsin uued kuused-männid mulda. Kaks talve lasin kitsede armeel neid süüa. Sain aru, et kits ei viitsi turnida võsas, kus metsataimi kobaras - palju toredam on aasal kõndida ja istutatud potitaimi noppida. Lagendikud söödi paljaks. Uuendasin külvi ja olen sestsaadik kõiki latvu peletusvahend Cervacoliga võõbanud igal aastal. Nüüdseks neli korda.
Eelmisel sügisel kuulsin, et selle töö eest makstakse ka toetust. Läksin veriseks konsulendi peale, et miks ta mulle seda maininud pole. Konsulendi vastus üllatas: "Ma ei arva neist toetustest palju." - "Miks?" pärisin. "Saan aru, et sul on raha, et töö enne ära teha ja siis toetust küsida, kuid paljudel seda võimalust pole."
Püha jumal, teisiti ei saagi see ju olla! Pole võimalik, et enne küsin raha ja siis vaatan, kas tööd teen! Liigitasin konsulendi puudulikuks ja proovisin ise.
Meede 1.5.1.
Leidsin vastava meetme Erametsakeskuse kodulehelt ja lugesin sealt muu hulgas: "repellendi kasutamisest teatab taotleja vähemalt 4 päeva ette" ja "tegevuse elluviimist ei või alustada varem, kui taotluse esitamisele järgneval päeval". Nende kahe lause ühte patta panekuks jäi ühest ülikoolidiplomist väheks. Sain aru nii, et pean teatama avalduse esitamisest kolm päeva ette...?
Lisaks selgus, et avaldust saab esitada alles 1. oktoobrist. Minul kulub sellele tööle vähemalt kuu. Vanasti oktoobris sadas ohtralt ja võis külmetama hakata - nendel tingimustel Cervacoliga tööd ei tehta.
Pärisin aru EMK infonumbrilt (vist sekretärilt), miks ei või enne pihta hakata. Esimese põhjendusega sain põrutada: "Äkki peseb vihm maha." Mis see asjasse puutub? Kui maha peseb, tuleb selgelt uuesti teha.
Teine põhjendus põrutas veel rohkem: "Äkki tegite eelmisel aastal?" Õige, seda tegin ma nagunii, aga suvega peaks olema uus latv kasvanud! Seda saladust sekretär ei tea ega peagi teadma. Kuid millised ajud on seaduse kirjutanud ja selle heaks kiitnud?
Nalja jagub
Sain kohe aru, et abita ma avalduse kirjutamisega hakkama ei saa, aga isegi erialaspetsialisti võttis see higistama. Lohutuseks selgus töö käigus vahvaid seiku.
Sain teada, et latvade võõpamiseks on mul aega kolm sügist! Kas võõpan igal aastal kolmandiku ja 2/3 lasen pintslisse pista? Või võõpan ühel aastal kõik ja kahel pannakse kõik nahka? Enda tarkusest arvasin, et toetuse eesmärk on kannustada metsakasvatajat seda tööd tegema igal aastal täies mahus...
Novaatorlus on sündinud ilmselt seetõttu, et ladva võõpamine on meetmes pandud samale reale näiteks taraehitusega. Tara puhul kõik klapibki: esimesel aastal raiud sihid, teisel paned postid ja kolmandal teed aia, kuhu sisse istutad taimed. Aga võõpamist vajavad ladvad aina kasvavad!
Tara metsas on iseenesest põnev leiutis. Minu 5 ha puhul tuleks seda ehitada ca 1,5 km, sest tuka poolitab külatee. Okastraat peaks kinni kitsed, plankaed jänesed, hiiri ei pea ükski aed ja põdrale peaks see olema üle kahe meetri kõrge, ent mida teha loomadega, kes ehituse ajal aia sisse jäävad? Et ise aedikusse pääseksin, peaks seal olema 10 väravat... Ometi on EMK andmetel 2012 taotletud taratoetust pea 14 km peale.
Teine tasemel nali oli käsk pidada võõpamise päevikut, kus kirjas päevas tehtud tk või ha. Järelikult peaksin hakkama võõbatud taimi üle lugema või ruutmeetreid mõõtma. Lisaks ülisegane etteantud päeviku vorm, kus kõik sabad ja sarved koos.
Üllatusmomendiks on EMK-l tagataskus kaart: meetmes 1.5.1 pole kirjas, kas "taotluse esitamise päev" on postitamise või saaja juures registreerimise päev. Minu puhul oli nende vahe üheksa päeva.
Valevorst
Üles kasvanud eelmise riigikorra ajal, kus vassimine ja valetamine kuulus igapäevatöö juurde, kiidan ELi ja EMKd, kes ei lase väärt omadustel rooste minna!
Latvade võõpamist alustasin loomulikult poolest septembrist tagaservast, käies vahepeal külateelt kontrollimas, kui kaugele näha on - nagu pätist koolipoiss. Ametlikuks stardipauguks oli enamik tööd tehtud, ometi sain valmis napilt, esimeste miinus-kraadidega.
Päeviku luuletasin mõistagi kokku lakke vaadates, vaevalt keegi teine teisiti teeb! Mõistatuseks jääb, kellele sellist tsirkust vaja on.
Tegelikult on tähtis, et ladvad oleks talveks võõbatud. Kui olen raporteerinud, et töö valmis, on seda võimalik kontrollida kolm aastat tagantjärele. Pole mingit vahet, mis kuul, mis päeval ja mitu tükki tegin.
Tulemus
Jäin sügisel toetusest ilma, sest polnud kehtivat metsamajanduskava. Arvasin, et lagedal platsil pole lähema 30 aasta jooksul midagi kavatada, kuigi saan aru, et reeglid peavad olema kõigile ühesugused. Iseasi, miks kava peab tingimata kehtima kümme aastat. Minu metsas tuleb nii neid korraliku raie ajaks koostada 7-8. Praegune maksis 100 eurot. Nohjah, toetust saab jälle küsida, aga miks ei võiks kehtivusaeg olla ka 20-30 aastat ehk, kui oma metsa vanust arvestan, kuni harvendusraieni?
Pole hullu, tuleval sügisel üritan uue hooga ja uhkemalt - toetust ka valgustusraiele. Kuigi see, eesti keeli võsaraiumise värk paneb jällegi kukalt kratsima, sest olen jõudumööda teinud seda kogu aeg. Seadusepügal aga ütleb, et enne avalduse kirjutamist ei tohi okski kukkuda. Ju pean raiutud oksad tagasi püsti liimima, kui tähtis pole mitte tulemus, vaid meede...
* - Toimetusel on autori pärisnimi teada.
