Kuidas mesilane ellu jätta?
“Põllumees teeb mesilastele palju rohkem kurja kui karu,” ütleb mesinik Eha Metsallik, keda tuntakse ägeda põldude pritsimise vastasena. Põllumeeste seas käib jutt, et ükskord ei saanud Eha traktoristist jutuga jagu ja heitis lihtsalt masina ette pikali.
“Üks asi, et mürk tapab. Mitte ainult mesilasi, vaid kõike elavat,” räägib ta.
Peale selle mõjub näiteks umbrohutõrje vahend Roundup tema sõnul nii, et mesilased kaotavad orienteerumisvõime ja ei tule koju. Või hävib haue, kuna mesilased ei tunne enam ka lõhna ja jätavad haudme toitepiimata.
“Roundup on kõige hullem. Sellega ju tänapäeval ei tõrjuta ainult umbrohtu, vaid haritakse maad – saab kamara pehmeks.
Ma olen näinud, et isegi galeegat võetakse selle mürgiga maha, kui tahetakse põllule mingi uus kultuur panna. Rääkimata sellest, et Saku mehed on soovitanud mürgipaagi jäägid lasta jäätmaale. Aga seal kasvavad kõige paremad meetaimed!” räägib Metsallik.
Eestis on vähe mesilaid, kus mesilased pole kahjustada saanud põldude pritsimise tõttu ning peale selle kannatavad looduses elavad mesilased, keda meil on sadakond liiki, ja kimalased, keda on üle kahekümne liigi.
Õnneks on põllule tormanud mesinikel õnnestunud ka traktorist ära rääkida – jätabki töö õhtuks, kui mesilased enam põllul ei lenda.
Aga jutt polegi ainult mesilastest – Eha Metsalliku sõnul teevad põllumehed kõige suuremat kahju iseendale. Hävitades tolmeldajaid, kahandatakse oma saagikogust, ja hävitades mullaelustikku, muutub muld vaesemaks. Värskeimad teadusuuringud on hakanud rääkima ka Roundupi salakavalast mõjust pritsija enda ja lähikondlaste tervisele.
Mesilased hunnikus
“No mesinikud vahel ikka ka liialdavad. Äkki neil endil mesilas midagi juhtus...” on üsna tüüpiline põllumeeste reaktsioon. Aga kui surnud mesilastel on iminapad (öeldakse ka londid) väljas, on see mesinike sõnul ühene tunnus, et surma põhjus on mürgistus.
Just niisugused mesilased leidis paari nädala eest üks Raplamaa naine, kes küla kodurahu huvides oma nime ei avalikusta. “See polnud muud kui massimõrv,” räägib õnnetu naine. “Kes koduni jõudsid, need olid taru lennulaua all suures hunnikus, kes enam ei jõudnud, need eemal rohus. Ja ma ei tea, kui palju neid veel põllule jäi. See oli väga kurb vaatepilt.”
Järvamaa mesiniku Tarmo Jaaniski firmas hävis 20taruline mesilagrupp Roundupi tõttu möödunud talvel. Lähedal oli söötis põld, mis sügisel niideti, lasti ädalasse kasvada ja töödeldi siis Roundupiga ajal, mil mesilased ädala peal olid.
“Sügiseks jääb mesilaspere nagunii väikeseks. Kui talvituvad mesilased pole veel koorunud, võtab hiline pritsimine ühe põlvkonna mesilasi vahelt ära, aga kui põllu töötlemine jääb nii hiljaks, et juba osa talvitujatest tegutseb tarus, siis lihtsalt pere hääbub talve keskpaigaks,” räägib Jaanisk.
Oht, et mesilased põllupritsimiste pärast otsa saavad, on tema jutu järgi olemas kogu aeg. Kuni põllud ei õitse, ei tee rapsipõldude pritsimised mesilatele häda, aga kui seal on juba põldsinepi õisi, algavad ärevad ajad. Roundupi-oht on pidev.
Ei järgi reegleid
“Väikesed hobimesinikud ilmselt kogu kahju ei märkagi, kui käivad tarude juures harva.
Nad räägivad, et meesaak jäi tänavu väikeseks, aga tegelikult võib asi olla selles, et põllumürk on võtnud ühe põlvkonna mesilasi vahelt ära,” seletab Jaanisk.
Ärevust oleks mesinike sõnul hoopis vähem, kui kõik põllumehed peaksid reeglitest kinni: ei pritsiks õitsvat põldu päeval, teavitaks pritsimisest ümbruskonna mesinikke, kasutaks ettenähtud koguseid.
Neil nimelt on ka kogemus, et osaga põllumeestest saab kokkuleppeid sõlmida ja elada kõrvuti nii, et põld on haritud ning ka mesilased alles.
“Tihti on aga kombeks panna mürki normist natuke rohkem, et siis mõjub ehk paremini. Ja ikka veel on liikvel ka vana nõukogudeaegset mürki Utaali. See tegelikult tapab kõike,” räägib Jaanisk.
Taimekaitsevahendeid, mida mesinikud pelgavad, on väga palju. Peale Roundupi näiteks rapsi kahjuritõrje mürgid. “On olemas üks võililletõrje mürk, mida kasutatakse noorte lehtede ajal. Aga mina olen pealt näinud selle katsetamist õitsval võililleväljal,” toob Jaanisk näite.
Peale selle kasutavad näiteks rapsikasvatajad vedelat taimeväetist, millel on sees kleep-aine. Kui põldu töödeldakse, olgu umbrohtude õitsemise ajal või rapsi õitsemise alguses, siis see putukaid tõesti ei tapa, kuid kleebib nende tiivad kokku, nii et mesilased jäävad lennuvõimetuks.
Teatud mürkidele, mis on putukatele ohtlikud, on lisatud repellenti, mis peaks mesilasi põllust eemal hoidma. See hoiab ära uute tuleku, aga need mesilased, kes töötlemise ajal parasjagu taimestikul on, saavad mürgi kätte ja viivad tarusse. Mesinikud on näinud pilti, kus taru on käärinud mett täis ja kõik mesilased surnud.
Jaanisk, kes on pikalt Soomes töötanud, ütleb, et kunagi oli ka seal põldude töötlemine hoopis vabamalt reguleeritud. Pärast seda, kui saadi aru hävitavast mõjust putukatele, püütakse nüüd päästa, mis päästa annab.
“Kehtestatud on väga ranged reeglid,” räägib ta. “Pritsiga võib põllule minna vahemikus õhtul kella üheksast hommikul kella seitsmeni. Kes eksib, saab suure trahvi. Ja seda ei tehta ainult mesilaste nimel, vaid kogu elukeskkonna hoidmiseks. Ma ei saa aru, miks Eestis nii ei või teha.”
Mesiniku võimalus
“Pärast seda, kui kord helistasin taimekaitseinspektsiooni ja kuulsin vaid karjumist, et viige siis oma tarud sealt ära, sai selgeks, et tuleb leppida – igal aastal teatud hulk mesilasi saab otsa,” räägib Jaanisk. “Sest ainus asi, mida meil ametlikult on võimalus tahta, on see, et põllumees kaks päeva ette pritsimisest märku annab.
Aga see tegelikult ei päästa midagi. Kui paned keset aktiivseimat korjeaega sajakilose taru lendla ajutiselt kinni, sulab terve pere ära – tekib nii suur paanika.”
Jaaniski firma Järvamaal on kolinud oma mesitarud intensiivse suurtootmise kõrvalt ära: “Ainus asi, mida saame põllumeestele ütelda, on, et palun mürgitage põlde õhtul, kui mesilased enam väljas ei lenda. Üldjuhul annab väiksemate talumeestega paremini kokkuleppeid sõlmida.”
Peale selle räägivad mesinikud veel ühest variandist. Näiteks Raplamaal Kädva külas pritsib põldusid veel vaid üks talumees – kõik ülejäänud on otsustanud mahepõllumajanduse kasuks. Niisuguste väikeste kemikaalivabade oaaside tekitamine, kus väikeettevõtjad omavahel hästi hakkama saavad, võiks ka piirkonniti olla lahendus.
Kõik taimekaitsetöötajad, kellega põldude pritsimisest juttu oli, rõhutasid: pritsimisel tuleb täpselt täita pritsimise reegleid; õitsvale põllule päeva ajal minna ei tohi, ka siis mitte, kui taimekaitsevahendi pakendil pole öeldud, et see putukatele ohtlik on.
Kõige suurem soovitus põllumeestele ja mesinikele oli: suhelge omavahel rohkem.
Mesila ohtude pingerida
- Põldude pritsimine*.
- Nugised talvel.
- Karud.
- Linnud.
- Kevadine kulupõletus.
*Erandina võib esikohale sattuda ka marodöörlus.
Allikas: jutuajamised mesinikega
