Kuidas siis ikkagi kobrast tõrjuda?
Riik seirab ja maaomanik ohjab. Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil selgitab, et kobras on küll ELi loodusdirektiivi V lisa liik, kuid tema ohjeldamiseks või kaitseks ekstra tegevuskava ei ole praegu Eestis vaja koostada.
Kõikehaarava kava järele tekiks vajadus, kui kopra arvukus üle Eesti oleks liiga suur või kui arvukus oleks muutunud nii väikeseks, et populatsiooni säilimine satub ohtu.
Kuna praegu pole üht ega teist sellist ekstreemset olukorda,
piirduvad riigiasutused kopra seirega.
Kuna kobras on väikeuluk, on kõik muu – küttimine, vajadusel tammide lõhkumine jms – maaomanike ja jahimeeste rida.
Maaomaniku võimalused ja kohustus
Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Jaan Ärmus rõhutab, et kopratammide likvideerimine näiteks eriti just maaparanduskraavilt on lausa maaomaniku kohustus.
Ta kirjutab: “Veeseaduse kohaselt on avalikuks kasutamiseks määratud veekogu omanik kohustatud tegema hooldustöid veekogu risustamise ning kaldaerosiooni vältimiseks.
Keskkonnaministri määruse “Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded” alusel peab maaomanik veejuhtme voolusängist eemaldama takistused, mis ei võimalda maaparandussüsteemil nõuetekohaselt toimida, ning maaparandussüsteeme hooldama, niites rohttaimi ja peenvõsa, mis on koprale toidubaasiks.
Sellest tulenevalt on kopratammi likvideerimine maaomaniku kohustus.”
Jaan Ärmus lisab, et paraku tammi likvideerimisest üksi ei piisa, vaja on ka kopraid küttida. 1. juunil jõustunud jahiseadus annab maaomanikule selleks mitu võimalust.
- Kui endal on jahitunnistus, on võimalus oma maal väike-ulukitele (k.a kobras) jahti pidada. Jahipiirkond, mille piiridesse maaomaniku maa jääb, on kohustatud maaomanikule väljastama tasuta väikeulukite küttimise loa.
- Maaomanikul on võimalus volitada ka kedagi teist jahitunnistusega isikut oma maal jahti pidama. Vastava loa saamiseks tuleb pöörduda jahipiirkonna kasutaja poole.
- Maaomanikul on võimalus kopra arvukuse reguleerimiseks sõlmida kokkulepe jahipiirkonna kasutajaga.
Jahieeskirja kohaselt võib koprale jahti pidada 1. augustist kuni 15. aprillini. “Pikema jahiaja kehtestamine ei ole mõistlik, sest mais sünnivad kopral pojad, ja tiinete ning imetavate isendite küttimine ei ole eetiline,” nendib Ärmus.
Erireegleid pole plaanis kehtestada
Keskkonnaministeeriumi metsanduse ja jahinduse nõunik Tõnu Traks ütleb, et kui ministeerium koostaks kopra ohjamise tegevuskava, poleks maaomanikul sellest kasu, kuna närilisest kobras on kiire sigija ja tema arvukus mõjutatav nii paljudest oludest (nt kiskjate olemasolu, talve tingimused jms), et praegu tehtud plaanid võivad juba järgmisel aastal mitte paika pidada.
Traks usub seetõttu, et parim lahendus on niisiis ikkagi uue jahiseadusega antu. Ta täiendab Jaan Ärmuse juttu sellega, et kui maaomanik ei ole ise jahimees ja kohalike jahimeestega mingil põhjusel koostöö ei klapi, tasub panna kas või lehte kuulutus kobraste ohjaja leidmiseks. “Eestis on päris palju jahimehi, kellel ei ole kasutada jahimaad ja kes oleksid huvitatud jahivõimalusest ning koprajahist. Ma olen kuulnud, et ka osal jahituristidest on just koprajahi vastu huvi,” ütleb Traks.
Eri juhtudel eri moodi tegutsemine
Ta on Ärmusega ühte meelt selles, et samuti ei võimaldaks probleemsetes piirkondades pikemat jahiaega. “Kevadine vahe tuleb jahipidamisse emakopra pärast – on poegimise ja poegade kasvatamise aeg. Tänapäeval ei kõlba enam niisugusel ajal loomi küttida.”
Kui koprad on kusagil muutunud suureks nuhtluseks, on see Traksi sõnul eelkõige märk, et õigel ajal on koprajaht jäänud pidamata. Kui maaomanik on hädas sellega, et naabri maale jääv kopratamm tema metsa uputab ja naaber tammiga midagi ette ei võta, pole see Tõnu Traksi järgi enam jahiseaduse küsimus, vaid on kohtu küsimus – maaomanikul on võimalus oma vara kaitseks kohtusse minna.
Kui uputust tekitav kopratamm jääb naabruses olevale kaitsealale, tuleb pöörduda keskkonnaametisse. Kuna kaitsealade kaitse-eeskirjad on erinevad, võib igal üksikul juhul ka lahendus olla erinev.
Lahendus on tegelikult igaühel nina ees
Üldisemalt soovitab Tõnu Traks maaomanikel eeskuju võtta RMK-lt, kes kobraste ohjeldamise on sisse kirjutanud jahimeestega sõlmitud maade kasutamise lepingutesse. Kui üks maaomanik selles jahimeestega kokkuleppele ei saa, kuid koprad on piirkonnas probleemiks, tuleks omanikel seljad kokku panna ja koos tegutseda selle nimel, et jahimehed lepingud ära sõlmiks.
Tõnu Traks rõhutab, et pole vaja otsida lahendusi kõrgelt ja kaugelt, vaid see lahendus on igaühel nina ees – konkreetsed kokkulepped konkreetsete jahimeestega.
“Ka maakondlik jahindusnõukogu pole koht, kus koprajahi korraldust paika panna, kuna see pole ülemaakonnaliste kokkulepete teema,” räägib Traks. “Jahindusnõukogu teemaks võib asi muutuda siis, kui jahipiirkonna kasutaja mingil põhjusel keeldub koostööst maaomanikega. Sellisel juhul saavad maaomanikud algatada jahindusnõukogus jahipiirkonna kasutaja väljavahetamise. Seda, kuidas kohapeal täpselt koprajahti pidada, jahindusnõukogu jahimeestele ette kirjutada ei saa.”
Samamoodi nagu pole plaani probleemsetes piirkondades erireegleid võimaldada, ei plaani ministeerium ka mingeid täiendavaid juhendmaterjale koostama hakata. Tõnu Traks ei usu, et maaomanik, keda asi huvitab, seda tarkust praegu ise kätte ei saaks.
“Meil on päris hea metsakonsulentide võrk, piisavalt juhendmaterjale leiab interneti vahendusel. Tasub suhelda jahimeestega või hakata ise jahimeheks, mis tähendab ka koolitust, kus kõik see selgeks tehakse,” räägib Traks ja nendib, et ega kop-rakahju ärahoidmine nii väga keeruline ka ei ole.
Ta lisab, et kui olukord ise on mingil põhjusel nii keeruline, et kohapeal lahendust ei leia, võib alati ka temaga ühendust võtta.
Tõnu Traksi meiliaadress keskkonnaministeeriumis on tonu.traks@envir.ee.
