Ka siis, kui kaks prisket talle juba sündinud olid, ei saadud aru, et tulijaid on veelgi. “Praegu on ilm väga külm ja tõime kitse koos kahe tallega maja juurde sooja ruumi, kus me talvel kanu peame,” selgitas Poks. “Kui läksin vaatama, kuidas noorel perel läheb, ukerdas ringi veel kolm loomakest!”

Noor kits oli poegimisega ise hakkama saanud ning igati hea tervise juures. Kõigi viie jaoks aga piima ei jagunud ning kolm nõrgemat tallekest said koha pererahva juures soojas toas, kus neid on kergem ka pudelist toita.

Lisaks kitsedele, keda enne viisiku sündi oli 12, on majapidamises veel mõned lihaveised ja kuus lammast.

Kitsed tulid muu karja juurde alles eelmisel aastal ning nende pidamises tunnistas Aari Poks end algajaks.

“Kuid seda ma tean küll, et ühel kitsel korraga viit talle iga päev ei sünni,” sõnas ta.

Sama kinnitas ka staažikas kitsekasvataja Merike Bakhoff, kellel endal pole kümne aasta jooksul säärast juhtumit üldse olnud.

“Kaks talle on kitsedel üsna tavaline, vähem tuleb ette kolmikuid ja veel haruldasemad on nelikud,” sõnas Bakhoff.

Lisatoiduks kõlbab tema kogemusel sellisel juhul üsna hästi laste toidusegu, kuid sinna oleks hea segada kitseemalt lüpstud ternespiima vähemalt nii palju, et iga talleke seda natukenegi saaks.

“Kui lastele sobib asendustoiduks kitsepiim, siis kitsedele peaks ju laste piimasegu ka sobima,” arutles Bakhoff ning lisas, et lambatalledele mõeldud piimasegu on kitselaste jaoks liiga rammus.

Aari Poksi viis tallekest tundsid end Maalehe trükkimineku eel igati hästi, uudistasid agaralt maailma ning tegid kastist pääsedes väiksemaid hüppeid.

Kodukitsede pidamine on Eestis tasapisi aina populaarsemaks muutunud — 2001. aastal toimunud põllumajandusloenduse käigus loendati Eestis 4308 kitse 1267 majapidamises. Nüüdseks on kitsede arv tõenäoliselt kasvanud.