Laasimismasin ronib ise puu otsa
Üle Eesti kogunenud erametsaomanike ja RMK Kirde regiooni metsakasvatajate õppepäeval 25. juulil oli peatähelepanu kase laasimisel. "Põldude metsastamise meetmega rajati põllumaadele hulgaliselt kasekultuure. Paari aasta pärast tuleks hakata mõtlema seal puidu väärindamisele, laasimisele, et tulevikus saada korralikku oksavaba puitu," põhjendas teemavalikut Viru-Lemmu metsaseltsi juht ja erametsaliidu esimees Guido Ploompuu.
Esiotsa käidi vaatamas juba laasitud kaski RMK metsas. Laasimise olemust selgitas ja näpunäiteid jagas maaülikooli professor Hardi Tullus. Päeva teisel poolel tutvustas maaülikooli õppejõud Vahur Kurvits (pildil koos iseronijaga) laasimistehnikat ja arenesid arutelud.
Peale tavalise väikese sae nähti giljotiinipõhiseid tööriistu, sakslaste n-ö haihammastega saagi ja jaapanlaste seadet, mis puu otsa ronib.
Arutati, kas Eestis oleks metsaomanikel seda umbes 200 000kroonist seadet vaja. Leiti, et see on vast siiski eelkõige vajalik Lõuna- ja Kesk-Euroopas, kus kasvavad suured pöögi- ja tammepuistud. Samas võib laasimine ise kõvasti kasvatada metsaomaniku sissetulekut. Õppepäeval toodi näiteks Kesk-Euroopa tammikud, mida on ammustest aegadest laasitud. Laasitud tamme pakk võib turul olla ka kolm korda kallim tavalisest.
Guido Ploompuu soovitas õppepäeval kuuldu põhjal kõigil, kes laasimisega tegelevad, oma tegevus dokumenteerida, üles kirjutada, mida ja millal on tehtud. See võib osutuda vajalikuks lastele või lastelastele, kes kord selle puistu puiduga turule lähevad - Kesk-Euroopa kogemus näitab, et lisainfo isade-vanaisade tegevusest annab puidule turul erilise usaldusväärsuse.
Iga osaleja sai õppepäevalt kaasa maaülikooli spetsialisti Tarmo Vahteri kokku pandud komplekti laasimisteemalistest materjalidest. Selle elektrooniline versioon on plaanis riputada ka erametsaportaali www.eramets.ee.
Õppepäeva korraldas Era-metsakeskuse egiidi all Viru-Lemmu metsaselts koos RMK Kirde regiooniga. Osalejaid oli neljakümne tuuris.