Õhusaaste ja veereostus jääb ära

“AS Baltic Agro pakub väetamisteenust spetsiaalsete lägalaotusmasinatega. Masin matab läga otse mulla sisse,” selgitab keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu.

Baltic Agro suured lägapütid koos muldaviimisseadmega on võimelised vedama ära nii lehmalautade kui sigalate vedelsõnniku.

Kuna praktiliselt puudub kokkupuude välisõhuga – läga pumpamine hoidlast pütti toimub kiiresti ning see viiakse otse mulda –, jääb tavapärane rohke lägahais selle teenuse puhul ära. “Hindamiskomisjon leidis, et keskkonnakaitseliselt on kindlasti tegu sobiva tehnika kasutamisega, kuna mulda viidud sõnniku abil on võimalik vähendada toitainete lekkimist veekeskkonda ja ka ammooniumi lendumist atmosfääri,” selgitatakse kaaskirjas.

Lisaks sellele, et saaste on viidud miinimumini, tunnustas žürii ka ettevõtte tehtud suuri investeeringuid tehnika ostuks ning seda, et tehnoloogiat pakutakse teenusena üle Eesti. Nii väheneb lägalaotusest tingitud keskkonnakahju terves riigis.

Uued laudad tekitasid uusi vajadusi

Eesti loomakasvatajad alustasid eelmisel sajandil ehitatud farmide renoveerimist ja uute ehitamist 2002. aastal. Sealt alates on kõik uued farmid ehitatud lägasüsteemiga. Vedelsõnnikut võib küll pidada loomakasvatuse jäätmeks, kuid taimekasvatusele on see vajalik orgaaniline väetis.

Senised masinad – sõnnikulaoturid – sobisid tahke sõnniku käitlemiseks. Virtsast sai lahti nii, et traktori järel olevast lägapütist paisati vedelsõnnik lehtrikujuliselt põllule laiali. Sellega kaasnes hais, laotamine oli ebaühtlane ning suur osa lämmastikku lendus õhku.

Samm edasi olid lohisvoolikuga virtsapütid, kuid pärast sellega läga laotamist tuli vedelsõnnik kadude ja saaste vältimiseks võimalikult kähku sisse künda. See oli lisakulu.

“Aastal 2009 ostsime esimese iseliikuva lägalaotusmasina, mis alustas teenustööna vedelsõnniku laotamist ja selle muldaviimist,” selgitab Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas.

“Masin laotab GPSi abil läga põllule väga ühtlaselt vastavalt laotusnormile ning matab läga mulda. Lisaks töötleb sama masin randaaliga mulla pindmise kihi. Sellega jääb lisaks laotamisele ära ka üks mullaharimiskäik ning põld on valmis külviks,” kiidab ta teenust.

Selliselt laotades kasutavad taimed ära kuni 90 protsenti toiteelementidest.

Töömahu kasvades osteti 2010. aastal lisaks teine ja 2011. aastal kolmaski masin. Tänavu on lägalaotamisteenust tehtud ligikaudu 270 000 tonni.

Ameerikas kiidab, et firma veab ja laotab ühe suurfarmi läga põldudele mõne päevaga. “Lepime juba talvel kokku tööde graafiku ning järjekord soovijatest on ukse taga.”


Läga otse mulda

- Eestis on kokku 230 000 veist ja 280 000 siga.
- Vedelsõnnikut tekib aastas ligikaudu 1,3 miljonit tonni.
- Baltic Agro lägalaotusteenuste mahud: 2009 – 60 000 tonni
2010 – 150 000 t
2011 – 270 000 t


Tänavused keskkonnaauhinnad

Esitati üheksa keskkonnateo, 14 keskkonnategija ja 14 keskkonnateokese kandidaati.

Keskkonnategu – MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus, projekt “HappyFish”.
Keskkonnategijad – Viru Keemia Grupp, Ragn-Sells AS, Baltic Agro AS.
Keskkonnateoke – MTÜ JCI GO Koda, “Laste teadlikkuse tõstmine prügi teemal”.