Lammaste kindlustamine aitab kahandada huntide tekitatud kahju

Selle aasta esimese üheksa kuuga murti Eesti loomapidajatelt üle 500 lamba. Mõnikord tekitasid hundid ühe õhtuga karjale tuhandeid eurosid kahju. Ilmselt pole Eestis palju talunikke, kellel selline pauk jalgu alt ei lööks.

Kui eelnevatel aastatel on metsloomade rünnakud loomakarjade vastu olnud harv nähtus, siis sellel aastal on nende arv mitmekordistunud. Loomulikult tuleb esimese asjana teha kõik, et rünnak võimalik ei oleks. Ometi ei kanna katsed lambaid kardetud külaliste eest kaitsta alati vilja. Kui loomad on öösel õues, ei saa kunagi lõpuni kindel olla, et kiskjad neile ligi ei pääse, olgu kaitseaiad nii head kui tahes.

Üks ilmekas näide pärineb Lääne-Virumaalt Rägavere mõisast. Augustis murdsid hundid sealsest karjast kahe õhtu jooksul 77 lammast, hiljem suri tol õhtul saadud vigastustesse veel seitse looma. Huntide poolt tekitatud kahju suurus oli pea kakskümmend tuhat eurot.

Kuidas on võimalik taolises olukorras vee peale jääda? Ilma välise toeta sisuliselt polegi. Võimalikke abivahendeid on kaks: riiklik hüvitus ja kindlustus. Looduskaitseseaduse alusel kehtestatud määrusest tulenevalt hüvitab Keskkonnaamet ilvese, pruunkaru või hundi poolt põllumajandusloomadele tekitatud kahju. See võib osutuda piisavaks, aga ei anna ometi täit kindlustunnet, et kui loomaga midagi juhtub, siis ei too see omanikule suuri rahalisi probleeme.

Kuidas nii? Esiteks on küsimus kahju põhjustajas. Riik hüvitab kahju, kui lambaid on rünnanud hundid. Sel aastal on aga palju olnud juttu ka hulkuvatest koerakarjadest, kes lambaid murravad. Koerte tekitatud kahju riik ei hüvita ja omanik jääb oma hädas ikkagi üksi. Nii ebameeldiv kui see ka pole, süüdlaseks võib osutuda ka inimene. Juhtumeid, kus inimesed on loomad tapnud ja liha eemaldanud, oli mõni aasta tagasi päris mitu.

Teiseks ei ole kiskjate rünnakud kaugeltki ainukesed hädad, mis loomi ähvardavad. Haigused, tulekahjud, loodus- või muud õnnetused võivad tekitada veel suuremat kahju. Eelmisel aastal hukkus elektrikatkestusest tingitud ventilatsiooni seiskumise tõttu Tartumaal 400 siga. Omanikule läks see õnnetus maksma umbes miljon krooni. Kogu kulu tuli ettevõtjal ise kanda, sest loomad ei olnud kindlustatud. Veelgi enam, esimestes sellest juhtumist rääkinud uudistes väideti, et ükski kindlustusfirma Eestis kariloomi ei kindlustagi. Ometi on juba aastaid Eestis olnud võimalik kindlustada veiseid, sigu, hobuseid, kitsi ja lambaid.

Veelgi enam, ka riik tunnistab loomade kindlustuse vajalikkust. Nimelt toetab PRIA kariloomade kindlustamist läbi põllumajanduskindlustustoetuse, millega väikese ja keskmise suurusega tootjatele kindlustusmaksed osaliselt hüvitatakse.

Metsloomade rünnakud on muutunud sagedasemaks ja kuna ootamatusi ei saa ette ennustada, ei saa neid ka vältida. Siiski on põllumajandusettevõtjal võimalik end halvima eest kindlustada ja saavutada südamerahu, et üks õnnetus ei saa tema aastatepikkust tööd päeva pealt olematuks muuta.