Lämmastik ja mesilased – kuidas naabrid sellega toime tulevad?
Keskmisel Rootsi talul on umbes 75 ha maad, perefarme on palju. Üldiselt tegeletakse põllumajanduse kõrval ka muuga, kuna arvestuslikult, kui tahaks ainult põllumajandusest ära elada, peaks olema vähemalt 150 ha põllumaad. Probleem on ka põllumaa hinnas, mis Skane piirkonnas on umbes 50 000 eurot ha.
Ilmastikuolud on neil tänavu olnud sarnased Eestile, alates aprillist kuni siiani on vihma sadanud 20 mm. Väga kuiv hooaeg põhjustab saagikuse languse, eeldatavasti kukub toodang 10-15%.
Rootsis pole lämmastiku piiranguid
Põldkatsed viiakse läbi koostöös teiste organisatsioonidega. Ühtegi aktsepteeritavat katset ei tee Yara üksinda, vaid enamasti käib koostöö erinevate organisatsioonide vahel.
Saime näha talinisul erinevaid Yara lämmastikukatseid. Hinnatakse prognoosi, kui palju teatud ilmastiku tingimuste juures on optimaalne N-i anda.
Sõltuvalt piirkonnast ja mullastikust antakse talinisule 50-320 kg lämmastikku. Rootsis pole lämmastiku andmise piiranguid, mida suurem on saak, seda rohkem tuleb lämmastikku anda. Fosfor ja kaalium antakse sageli kevadel või jaotatult (esimene osa sügisel, teine osa kevadel – vastavalt mullaanalüüsidele).
Lisaks teevad nad iga nädal mõõtmisi, kui palju taim on lämmastikku tarbinud ning kuidas mõjutab loomisfaasis lisalämmastiku andmine tera kvaliteeti.
Ühes kahest külastatud talust kasutati palju N-sensorit. Selgus, et kuivaga oli tavalämmastiku mõju väike, osade mõõtmiste puhul selgus, et taim polnud seda ühel nädalal üldse tarbinudki.
Mesilaskonfliktid ka naabrite juures
Ka messil ei saanud üle ega ümber väetamisteemast. Väetamise koha pealt on Yara fookus eelkõige täppisviljelus.
Enamik Rootsi põllumehi alustab kevadel NPK väetisega, nt YaraMila Raps ja seejärel lämmastikväetised. Nii Taani, Soome kui Norra on n.ö NPK-põhised riigid. Lämmastikväetiste puhul jälgitakse, et alati oleks sees ka väävel, kuna väävel aitab lämmastikku omastada.
Yara turuosa Rootsis on umbes 65-70%, ülejäänud on nii Borealis, Uralchem, Poola, Lääne-Euroopa jms väetised. Kõige suurem edasimüüja on Lantmännen, mis kuulub Rootsi põllumeestele.
Messil tutvusime katsetega, mis viisid meid sõna otseses mõttes maa alla. Tehtud oli visuaalne katse, kuidas mõjutavad erinevad tooted taimede juurestiku arengut.
Meie seltskonnas oli ka Eesti Väderstadi müügijuht Priidu Adrijan, kes organiseeris meile üllatusena masinate demoesitluse, millega sõna otseses mõttes aeti palju tolmu üles.
