Läti viljelusvõistluse Zelta Lauks tänavune nisurekord oli 12 tonni


Läti viljelusvõistluse Zelta Lauks tänavune nisurekord oli 12 tonni
Andris Grantinis.Foto: Lii Sammler

Üks Läti põllumajandusettevõtete lipulaevu on Bauska lähedal asub SIA Erini, mis püstitas tänavu nisurekordi rohkem kui 12 tonnise saagiga.

Mitmekordse Läti nisuvõistluse võitja, Andris Grantinisi perele kuuluva ettevõtte käive oli mullu 2,058 miljonit eurot ning kasum 0,44 miljonit eurot. Peamiselt kasvatatakse seal talinisu ja talirapsi. Ta on Bauska ümbruses mitmel aastal kasvatanud ka maisi ja arvatavasti on see kõige kaugem koht, kus mais terasaaki annab. Nisusaak on tal ka varem olnud 10-11 t/ha.

Seda on külastanud ka paljud Eesti põllumehed.

Jaanika Mirka Syngentast selgitab, et ettevõtte 3000 ha-st on enamus omandis, töötajaid 27. Sügisel küntakse umbes kolmandik haritavast pinnast - 700 ha, mullaharimiseks kasutatakse 700 hj traktorit CAT Challenger ja 8-meetrist TopDown kultivaatorit, mis on rasketele muldadele üks sobivamaid valikuid. Ettevõte kasutab väetisena kanasõnnikut, mis annab energiat nii taimedele kui mullaelustikule.

Peremees Andris Grantins on intensiivtehnoloogia pooldaja ja tõi künnipõhise tehnoloogia eelisena välja nälkjate puudumise ja taimehaiguste vähesuse.

Külviks kasutatakse Mirka sõnul Väderstadi Spirit 800S külvikut. Taliraps oli külvatud, umbrohutõrje tehtud Brasan 540 EC ja Teridox 500 EC 1+1 l/ha. Peremees ütles, et neil on väga tavaline, kui talirapsi kasvu reguleerimist tehakse kolm korda sügise jooksul. Esimene kord kasutatakse enamasti Toprex 375 SC 0,3 l/ha, hiljem muid preparaate, nt Orius 250 EW-d. Lisaks kemikaalidele on tavapärane leheväetamine boori ja mikroväetistega.

Seotud lood:

Peremees pidas väga oluliseks teraviljadel proteiini tõstmiseks kasutada KAS-i lahust ning boori. Parim kasutamise aeg on siis, kui teravili hakkab kolletuma. Tema kogemuse põhjal on proteiinisisalduse erinevus KAS-i ja boori kasutamisel üks kuni poolteist protsenti. Peremees lisas, et tegemist olevat inglise tehnoloogiaga.

Teraviljade haigustõrjet ta sügisel ta vajalikuks ei pea. Peamised sügisesed taimekaitse tööd on teraviljaseemnete puhtimine, kus nad kasutavad puhtimispreparaadina Celest Trio 060 FS-i, mis meilgi hinnatud puhis.

Umbrohutõrjet teeb ettevõte kergelt Lograniga ja taimiku talveks ettevalmistamiseks pritsitakse koos umbrohutõrjega kasvuregulaatorit Moddus.

Kevadel esimesel võimalusel, kui ilmad lähevad soojemaks, kasutatakse kasvuregulaatorit CCC koos KAS-i lahusega. Andris kiitis, et selline segu soodustab võrsumist ja arendab ka tugevat juurestikku. Kuna lämmastiku foon on tänu kanasõnniku kasutamisele kõrge, kasutatakse kasvuregulaatoreid kuni neli korda hooajal. Esimeses ringis CCC, seejärel kaks korda Moddust ning lõpuks Terpal – kõik selleks, et enam kui kümnetonnise saagi juures taimed ikka püsti jääks.

Ettevõte kasvatas ka uba. Esimese saagiaasta kohta oli saak väga hea, keskmiselt 6 t/ha. Väga oluliseks pidas ta desikandi Reglon Superi 2,0 l/ha kasutamist koos 0,7 l/ha kõdraliimi Spodnamiga (Aventrol). Selline paagisegu aitab vältida koristuskadusid ning kaunade enneaegset avanemist, kuna desikant kuivatab ja kõdraliim aitab varem küpsenud kaunu kinni hoida koristuseni.