Lihaveiseid hakatakse lineaarselt hindama


Lihaveiseid hakatakse lineaarselt hindama
Foto on illustratiivne.Foto: Sven Arbet

Möödunud aastal lepiti Eesti Lihaveistekasvatajate Seltsi juhatuses kokku lepitud, et lihaveiseid hakatakse lineaarselt hindama. Lähiajal tulevad meie hindamisspetsialiste koolitama taanlased Jacob Edstrand ja Torben Andersen. Mis on lineaarne hindamine ning miks ja kellele seda vaja on?

Mis on lineaarne hindamine?

Definitsioonina kirjandusest on lineaarne hindamine visuaalne hindamine, mis kirjeldab veise fenotüüpi (organismi tunnuste kogum, tema genotüübi realiseerumise tulemus teatud keskkonnatingimustes), erinevatele tunnustele numbrilise skoori andmise kaudu. Seega on see veiste tähtsate kehaosade hindamine lineaarsel skaalal (1 – 9 p), kus igal numbril on oma osakaal. Nende hinnete alusel arvutatakse aretusväärtused üksik- (näiteks rinna laius, laudja sirgus, reie laius ja sügavus jne) ja üldtunnustele (keha, lihastus, jalad).

Miks on lineaarset hindamist vaja?

Üldjoontes on see edasiminek parema kvaliteedi saavutamise poole. Täna on lihaveisekasvatajatel (Jõudluskontrolli Keskuse - toim) Liisu programmis nähtavad aretusväärtused, mis on kasvukiiruse indikaatorid, tulevikus saab vaadelda-võrrelda aretusväärtusi lisaks välimikule. Saab võrrelda tõu siseselt eraldi pulle ja lehmi, ühe isa järglasi teistega. Karjatäienduseks saab valida veel paremaid loomi.

Miks just Taani õpetajad?

Seotud lood:

Tegelikult on hindamismudeleid ja -süsteeme paljudes maades ja valida ühte või teist ei ole väga kerge. Oleme taanlastega palju koostööd teinud, loomi ostnud ja farme külastanud. On jäänud mulje, et nende lineaarse hindamise süsteem on lihtne ja selgelt arusaadav. Täna kasutavad seda süsteemi ka lätlased ja plaanivad leedukad. Nii oleks Põhja- ja Baltimaades üks süsteem. Hiljem on võimalik oma andmetega ka Interbeefi jõuda (Põhjamaad seal juba on).

Mida see kasvatajale kaasa toob?

Üldjoontes suuri muudatusi mitte, kui välja arvata see, et hinnatava karja veis peab olema hindamise päeval vaadeldav (fikseeritud). Seega pisut peab hindamiseks aega varuma. Hindamisse lähevad tulevikus puhtatõulised veised, arvatavasti esmaspoeginud ammlehmad ja tõuraamatusse kantavad pullid.

Millised on lahendamata küsimused?

Tegelikult on neid päris palju. Kindlasti saavad paljud neist õppe käigus vastused. Suur küsimus on selles, et meil Eestis ei ole lihaveiste lineaarse hindamisi andmeid kuhugi andmebaasi võimalik sisestada, see süsteem tuleb alles luua. Kuid hetkel ei ole otsustatud, milliseid tunnuseid hindama hakkame ja kuidas süsteem välja näha võiks. Seetõttu ei saa näiteks Liisu juurde ka mingi programmi loomist taotleda.

Kellel on konkreetseid küsimusi võib julgelt küsida.

Kuna lineaarse hindamine on otsene aretustöö, siis tegeleb sellega Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tõuraamatu- ja aretusosakond. Piimaveiste hindamissüsteemiga on tegeldud juba 20 aastat, andmed esitatakse Interbulli. Ilma aretusväärtusteta ei kujuta piimaveiste aretust ettegi. Samaväärne töö peab jõudma ka lihaveise sektorisse.

Allikas: Eesti Lihaveisekasvatajate Selts