Lihaveiseid on talvel kõige parem sööta erinevates gruppides
„Peamise energia saavad veised koresöödast, tähtsuselt järgmine on mineraalsed lisandid – neid on veise organismis vaja koresööda seedimiseks,“ selgitab veterinaar ja toitumisspetsialist Dick Fredrickson veebilehel Angusbeefbulletin.com.
Sool (Na Cl) peab lihaveistel kogu aeg ees olema, seda on koresöödas kõige vähem. Paljudes regioonides on koresööt ka vase-, seleeni- ja tsingivaene. Sestap peaks farmer oma loomadele söödetavat koresööta analüüsida laskma, selle mineraalidesisaldust teadma ning pakkuma veistele söödalisandina sobivat mineraalide segu. Mineraalid mängivad olulist rolli veiste kasvus, sigimises ning tulevaste vasikate heaolus.
Põua ajal niietud heinas kipub olema vähe proteiine ja fosforit. Reeglina säilitab looduslik karjamaarohi toitaineid üle talve paremini kui inimtöö tulemusel rajatud rohumaalt kogutu.
Lumisel talvel on parimaks viisiks suurt karja toita gruppides, sest veiste vajadused on erinevad.
Ammed, kelle tiinus on varases staadiumis, ei vaja nii toitvat koresööta. Tark on seda hoida selleks ajaks, kui nende tiinus on kaugemale arenenud või vasikad juba sündinud ja imevad. Ka noorloomadele võiks anda parema kvaliteediga heina ja silo.
Võõrutatud vasikad vajavad kõige parema kvaliteediga koresööta, seejärel tiined mullikad ning kaheaastased ammed, kelle vasikad on hiljuti võõrutatud. Kaheaastastele on talv kriitiline aeg, nad siiski veel on kasvueas, võivad olla oma esimest vasikat kandes kaalust alla võtnud ja on nüüd uuesti tiined. Kui nad talvel kõhnuvad, peavad nad kevadel väga palju vaeva nägema, et vasikate sünni ajaks normaalne kehakaal taastada.
Täiskasvanud lehmad võivad saada pisut vähemkvaliteetset koresööta kuni tiinuse hilise staadiumini. Nad ei vaja nii palju proteiini ega energiat, sest ei kasva enam ega pea ka kehakaalu koguma.
„Koresööda adekvaatne proteiinisisaldus on väga vajalik tiinuse viimasel 60 päeval, et veel sündimata vasikas normaalselt areneks ja ternespiim tekiks,“ selgitab loomaarst Dick Fredrickson.
Pidades veised eraldi gruppides, on võimalik noori paremini sööta ilma, et kogu karja üle söödaks. Terve karja väga kvaliteetse söödaga toitmine on ka kallis. Samas ei pruugi noored ja kõhnemad saada kätte nii palju sööta, kui nad vajavad, sest vanemad ja karjahierarhias kõrgemal seisvad loomad söövad rohkem ega pruugi teisi ligi lasta.
