Kaheksa ettevõtet ja organisatsiooni esitasid oma pöördumise justiitsministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, õiguskantslerile, Riigikogu komisjonidele ja konkurentsiametile.

Pöördumise ajendiks oli olukord, kus Riigikohtu 17. aprilli otsusega on tunnistatud kehtetuks asjaõigusseaduse ja selle rakendamise seaduse sätted, mille alusel arvutati talumistasude suurust, kuid samal ajal on jõus tehnorajatise taluja õigus tasu nõuda.

Ühispöördujad selgitavad, et lüngad õigusruumis asetavad nad keerulisse olukorda, kus iga rajatise omanik peaks igal konkreetsel juhul kinnistuomanikuga läbirääkimisi pidama, et jõuda kokkuleppele talumise tasu õiglases suuruses.

Kuna ühiskondlikult tähtsad elektri-, vee-, gaasi- ja sidevõrgud puudutavad sadu tuhandeid kinnistuomanikke, tähendaks ühekaupa kokkuleppimine suuri kulutusi, mis lõpuks kanduvad tarbija rahakotti.

Samuti ei tagaks selline laussuhtlus ühtseid põhimõtteid ja maaomanike võrdset kohtlemist. “Riigikohus andis seadusandjale soovitused töötada välja ühtne talumistasu arvutamise metoodika, mis arvestaks maa sihtotstarvet, avalikku huvi ja tehnorajatise tegelikku mõju kinnisasjale,” on pöördumises meeldetuletus.

Just praegu tuldi pöördumisega välja sellepärast, et aasta hakkab varsti lõppema – nende maaomanike talumistasu taotluste alusel, mis ettevõtjateni jõudsid enne Riigikohtu aprillikuist otsust, on võimalik tasu arvestada veel senise seadusesätte alusel, kuid uuest aastast on ainuke võimalus iga maaomanikuga eraldi läbirääkimisi pidada ja kokkuleppeid otsida.

Ühispöördumisele on alla kirjutanud Elektrilevi OÜ, Elering AS, OÜ VKG Elektrivõrgud, Imatra Elekter AS, Elion Ettevõtted AS, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, AS Starman ja AS EG Võrguteenus.

Talumistasu on hüvitis maaomanikule tehnovõrkude ja -rajatiste talumise eest. Tänavu 17. aprillini arvestati seda asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lõigete 2–4 ja asjaõigusseaduse § 158² lõike 1 järgi. Needsamad sätted tunnistati Riigikohtus põhiseadusega vastuolus olevaks.

Sätted kehtestati 2007 pärast seda, kui Riigikohus oma 2004. aasta otsusega seda nõudis.

Õiguskantsleri kaudu on teada, et tasu küsimusega on tegelnud justiitsministeerium, kus koostatud vastav kontseptsioon.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus kinnitas, et teemale on mõeldud. Ta rõhutas samas, et sisuliselt on tehnorajatiste talumise tasu siiski majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning keskkonnaministeeriumi pädevus. Need ministeeriumid ei ole seni ses asjas lahendusi välja pakkunud.