Linnarahvas võiks metsa kitsedele radasid teha
Metskitsed, kellel on suures lumes raske astuda, võtavad
kelgujäljed kohe endale liikumisrajaks, on märganud mootorkelkudega metsas liikunud jahimehed.
Lootus, et suure lumega talved järjestikku ei kordu, täide ei läinud, ja taas on jahimehed mures metskitsede pärast.
“Praegu on esmane asi metsateede lahtilükkamine,” ütles Raplamaa jahimees Tiit Tammsaar.
Tammsaar oli just oma kodu juures vaadanud, kuidas metskitsed liiguvad nii, et ainult seljad paistavad lumest välja. Samas ilvest kannab lumi juba peal. “On päris selge, kes niisugustes oludes peale jääb,” sõnas Tammsaar.
Sula küll ei oota
Jahimehed käivad lumesse radasid sisse ajamas mootorsaanidega, kuid isegi suusarajad muutvat metskitsede elu kergemaks.
“Kui linnainimesed tahavad metsloomi aidata, siis tulgu aga metsa radasid tegema,” ütles Tammsaar.
Läänemaa jahimees Kalev Sootalu tuletab aga jahimeestele endale ka meelde, et nad oma söödasõimed üle vaataks.
“Söötmise mõttes hakkab tavaliselt kibe aeg veebruaris, aga tänavu peaks juba praegu olema vihad-heinad väljas,” rääkis Sootalu. Põhiline loom, kes söödasõimesid külastab, on metskits.
Sootalu ise on märganud, et pärast seda, kui ta kitsedele heina ja silo välja pani, on loomad sinna lähedusse koondunud.
Jahimehed viivadki lisatoitu põhiliselt metskitsedele ja -sigadele, piirkonniti ka punahirvedele. Näiteks riigimetsa jahimehed märgivad RMK koduleheküljel, et peale mainitute toidetakse ka põldpüüsid.
Kalev Sootalu on Venemaal näinud metsalindude toitmise kohti, kus käivad põhiliselt metsised ja tedred. Nendele lindudele on söötmispaika pandud kruusa liivapugude täitmiseks ja teravilja söömiseks, kusjuures vili on pandud kõrgemale alusele.
“Venemaal see toimib, aga meie linnumehed pole metsalindude toitmist tarvilikuks pidanud,” rääkis Sootalu. Samas soovitab ta põldpüüdele küll kusagile varjulisemasse kohta, näiteks kuuseheki veerde, tekitada söötmispaikasid.
Kui peaks tulema suurem sula, muutub metsloomade elu keerulisemaks. Ka metssigadel, kes praegu saavad lume alt pehmest pinnasest toidu kätte, on raskem.
“Sead tegelikult nälga ei jää, neid ju ka söödetakse päris palju, aga tugeva koorikuga võib raskeks minna isegi põtradel, kuna koorik lõhub jalgasid,” kõneles Sootalu.
Lõpetage saiaga toitmine
Tiit Tammsaar soovitas metsameestel langetada haavapuid, kust saavad toitu mitut liiki metsaelanikud. Haava kallal käivad nii põdrad kui kitsed ja jänesed. Teinekord võib langetatud haavast saada suur tihedalt külastatav söögilaud.
Eestis on laialt levinud aia- ja veelindude toitmine, mille puhul linnutundjad rõhutavad, et kes kord toitmisega alustanud, peaks seda jätkama kevadeni.
Nad hoiatavad aga tõsiselt, et veelindude toitmine saiaga teeb lindudele hoopis halba. Madis Leivits on kirjeldanud, et kunstlik toit põhjustab partidele ja luikedele, kes looduses toituvad peamiselt selgrootust vee-elustikust, putukatest ja taimestikust, alatoitumust.
Nad ei saa saiaga toitaineid, mis on neile vajalikud, ja võivad jääda haigeks. Kui lindudel pole võimalust vett juua, võib kuiv toit kiirendada nende suremist.
Zooloog Aleksei Turovski on soovitanud, et kui luikesid toita, siis rohelisega – salat, hiina kapsas, taimset päritolu loomasööt, otse vette visatud kaerahelbed.
Osa ornitolooge ei poolda üldse lindude talvist toitmist. Et see komme aga kiiresti laieneb, on ornitoloogiaühing oma kodulehele riputanud toitmisõpetuse, mille on kokku pannud Toomas
Jüriado. Sealt leiab ka soovituse, et söötmiskohti ei oleks liiga tihedalt, kuna nii võõrutame linnud nende loomuliku toidu juurest eemale.
Lindude toidumajades endis käib praegu möll. Üks naine, kes toidab neid Tartu äärelinnas, loetles, keda ta oma aknast näeb. On rasva-, salu- ja sinitihaseid, leevikesi, rohevinte ja põldvarblasi. Toidulaua juures liigub ka harakaid, mahapudenenud seemneid käivad nahistamas oravad.
Ehk jääb talv lühemaks
Kalev Sootalu, kes on aastaid jälginud metsseapõrna ja talve seoseid, kirjeldas, et kui eelmisel sügisel oli metsseapõrn terves pikkuses lai, siis tänavu oli lai vaid esimene kolmandik.
“Pärast seda läks põrn korraks veel sutsu laiemaks ja siis kohe pikalt peenikeseks. Ma loen sealt välja, et kuskil jaanuari keskpaigaks teeb veel tugevat külma, aga talve teine pool peaks olema hoopis pehmem, võib-olla lausa lumeta,” rääkis Sootalu. Ta lisas, et niisugust talve näitab Läänemaal kütitud sea põrn – mujal Eestis ei pruugi sama kehtida.
