Loodetuul – see on taevaluud
Hilissügis vältab oktoobri keskpaigast novembri lõpuni, see on aastaringi loodekaare aeg. Detsember on esimene talvekuu, sealt edasi oleme juba pimeda talve võimuses. Sinnamaani peame aga taluma aina pimedamaks ja külmemaks muutuvat ilma.
Eriti ülekohtune tundub pimenemine seetõttu, et see hakkab riivama meie ärkvelolekuaega. Me ärkame ning läheme tööle või kooli pimedas ja jõuame tagasi koju samuti pimedas. Valge ja vaba aeg õuesolemiseks piirdub vaid nädalalõppude ja puhkepäevadega, mil oma tegemisi saab õues toimetada päevasel ajal.
Kuiv ja jahe mäestikuõhk Saamimaalt
Loodekaar on ka meie ilmastikus määrava tähtsusega. Vanarahvatarkuse järgi on loodetuul taevaluud. Kui edela- ja läänetuuled on vihmatoojad ehk vesikaared, siis loodetuul pühib taeva pilvedest puhtaks.
Õhtul loodesse pöördunud tuul võib tähendada ka saabuvat öökülma, sest sooja hoidev pilvetekk maapinda enam tähekülma eest ei kaitse.
Meist loodesse jääb meretaguse naaberriigi Rootsi kõrgeim, Kebnekaisa mägi. Seesama, mille järgi Selma Lagerlöfi raamatus “Nils Holgerssoni imeline reis läbi Rootsi” sai vana ja tark emahani Akka oma nime.
Loodetuul toob meieni kuiva ja jaheda mäestikuõhu Saamimaalt.
Saamide jaoks on ilmakaared ja tuuled seotud suguvõsa ning esivanematega.
Kui esiisasid ja -emasid heade lugude jutustamise ja joigumisega meeles pidada, toovad nende läkitatud tuuled rikkust ja jõukust juurde. Nii on seotud ilmakaared ja esivanemad – lõunas ja idas on isapoolsed ning põhjas ja läänes emapoolsed esivanemad. Neljanda põlve esivanemaid ehk siis vanavanaisasid ja vanavanaemasid ning neist vanemaid sugupõlvi kutsutakse saami keeles maaemadeks ja maaisadeks.
Loodekaare aastaaeg ehk hilissügis on ka meie pärimuses muistsete esivanemate hea sõnaga meenutamise aeg. Siis mõistatatakse, vestetakse muinasjutte ja kutsutakse lahkunute hingi õhtulauda. Omamoodi kõrghetkeks on hilissügise tähtpäevad mardipäev ja kadripäev, mille juured ulatuvad kaugele muinasaega.
Kui päike loojub, siis läheb ta Looja juurde. Lõuna-Eestis öeldakse, et “Päiv lätt jumalihe” – päike läheb jumalatesse. Nii on iga hilisõhtu järgmise päeva loomise aeg, küllap on siis ka hilissügis järgmise aasta loomise aeg.
Lugude vestmine loob meeleolu. Lugudega luuakse maailm, seda nii muistsetel aegadel kui ka tänapäeval. Lugusid ning jutte vestes saavad kokku noored ja vanad. See on ürgne jõud ja vägi, mis meie ümber läbi aastasadade olemas on. Tore, kui taipame seda kasutada.
Kaugete esivanemate tarkus ja maailmanägemine raiuti kividesse Äänisjärve, Valge mere ja Jäämere kallastel.
Pühkigem oma meeled puhtaks
Neid kaljusse täksitud kujundeid kopeerides tekib side muistsete kunstnikega. Sellest sidemest on võimalik tänavu hilissügisel alates 14. oktoobrist kell 16 osa saada Eesti Rahva Muuseumi kolmiknäitusel “Kiviaja graafika,” “Saami trummid kunstiteostena” ja “Tsitaat”. Näha saab kaljujooniseid ning saamide nõia-trumme puulõigetena.
Näitust saadavad loengud ja seminarid muinastaidest ning saami kultuurist kuni jõuluajani välja. Nii on loodekaare ja loomise vägi meid sel sügisel eriti sügavalt läbi paljude aastatuhandete toetamas. Loodetuul on taevaluud – pühkigem siis oma meeled puhtaks.
