Materjal näitab, et olukord karusloomafarmides pole võrreldes 2013. aastal avaldatud uurimusega muutunud, kuigi ametivõimud on lubanud läbi viia karusloomafarmides täiendavaid loomade heaolu kontrolle. Läti veterinaar- ja toiduameti andmetel kontrollitakse iga karusloomafarmi kaks korda aastas, kuid ühtegi rikkumist pole leitud.

Samas on kogutud materjali vaadates selge, et järelevalveinstitutsioonid ei teosta kontrolle korralikult, väidavad loomaõiguslased. "Seaduserikkumisi on palju ja neid on dokumenteeritud mitmetes karusloomafarmides, mistõttu pole põhjust arvata, et tegu on üksikute kontrollide juhuslike vigadega. Kontrollmeetmetes on süstemaatilised puudused, mistõttu veterinaar- ja toiduamet mitte ei
enneta rikkumisi, vaid varjab neid," ütles Aivars Andersons, Dzivnieku briviba president. "Me leiame, et pädevad asutused on üldsust alt vedanud. Kontrollmeetmeid tuleb viivitamatult parandada ja sellesse
protsessi tuleb kaasata ka loomakaitseorganisatsioonid."

Hiljuti on Balti riikides lühikese aja jooksul toimunud salajaste karusloomafarmiuurimuste laine. Oktoobri lõpus avaldasid uurimuse Leedu loomaõiguslased. Eelmisel nädalal, 19. novembril ilmusid avalikkuse ette kaadrid Eesti karusloomakasvandusest

Eesti loomaõiguslaste organisatsiooni Loomade Nimel pressiesindaja Anita Jürsoni sõnul tõendavad Balti riikides avaldatud videod, et karusloomafarmides on probleemid paratamatud. “Kõikides riikides, kus on avaldatud videomaterjale karusloomafarmidest, on näha olnud šokeerivaid vigastusi ja ebaadekvaatseid tingimusi. Need on karusloomakasvatuse lahutamatu osa ja seetõttu tuleks karusloomafarmid keelustada,” ütles Jürson.