Lugeja hoiatab: rottide käitumine ennustab karmi talve
Esimene rott kolis mu linnamajja mõne nädala eest. Ta seadis end sisse kõige raskema ja ligipääsmatuma raamatukapi alla ning andis endast märku vaikse krabistamise ja asjade lohistamisega.
Peagi hakkasid kaduma talveõunad, mis olid kastiga toanurka pandud ning enne kui keegi jõudis selle üle tõsisemalt muretseda (palju see loomake siis ikka sööb!), oli läinud suure ämbri jagu parimaid talveõunu.
„Kui majas on rott, siis pole seal hiiri,“ meenutasin vana tarkust ja sirutasin käe šokolaadi järgi. Seda polnud.
Kõhutamine ja lambiga kapi alla tule näitamine selgitas, et suur piparmündimaitseline Marabou on roti kapi all.
Eile avastasin, et panipaigast on kadunud hiiglaslik kuivatatud ja soolatud tuulehaug koos saba ja hammastega. Lootsin, et ta sõi kõik korraga ära ja tunneb end halvasti.
See oli asjatu. Öösel algas kohutav müra ja kihutamine. Näis, et rott on teisi appi kutsunud. Esmalt oli prügikastist kõrvitsakoorte vahelt välja korjatud seemned ja ära viidud ning siis asutud ära vedama laual olnud sprotikonservi. Sel hetkel ma sekkusin.
Kui kaheksajalad ja elevandid suudavad ennustada jalgpallitulemusi, siis võib ka rott ilma ennustada.
Ma pole veel saanud vaadata, millise jalaga ta teeb esimese sammu kõigi mu maitsvate asjade poole ega tea, mida sellest järeldada, kuid seda ma ütlen – kui rott varub šokolaadi, kuivatatud kala, konserve ja õunu, siis ootavad meid ees rasked ajad!
Pange tähele, lund hakkab sadama ja külmaks läheb kah!
Hea kaasmaalane! Milliseid ilmamärke oled sina täheldanud?
