Ministri meelest on Peipsi järve kaluritel tohutu kasutamata potentsiaal, mis alles ootab realiseerimist, kuid selleks on vaja järvest elatuval kalandussektoril seljad kokku panna ja kalale hakata suuremat kohapealset lisaväärtust andma.

Tarmo Tamm toonitas, et ühistegevust arendades ja kala kohapealse töötlemise suurendamisega on võimalik toodangu lisaväärtust oluliselt tõsta ja sellisel juhul jääb teenitud raha Peipsiääre piirkonda ning arendab ning mitmekesistab piirkondlikku ettevõtlust, annab kohalikele tööd ja parandab elujärge.

Minister tõi eeskujuks Läänemere traalpüüdjaid, kalatöötlejaid ja kalakasvatajaid, kelle koostöö on ulatuslik ja häid tulemusi andev.

MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu juht Urmas Pirk ütles, et toetusmeetmete abil on Alates Vask-Narvast kuni Räpinani hulk sadamaid välja ehitatud ja tingimused kalanduse arendamiseks jõudsalt paranenud.

Tema sõnul teevad kaluritele muret, et kalandus on jagatud kahe ministeeriumi vahel, individuaalsete kvootide puudumine, üldise püügikvoodi võistlev väljapüük, mistõttu saavad kvoodid täidetud kaugelt enne hooaja lõppu ja maakonnapõhine püügivahendite jaotus.

Peipsi kalanduse töörühma juhataja Väino Vaino märkis, et aastast 2001 on Peipsi kalavarud üldiselt heas seisus ja hästi majandatud.

2014. aastal loodud Peipsi Kalandusühistu on aidanud Peipsi kalanduses ühistegevusel jalgu alla saada. Tulundusühingu lähim siht kala liigipõhine väärindamine eesmärgiga jõuda lõpptarbijani, mida üksiktootjal on vähe lootust iseseisvalt saavutada, rääkimata eksportturgudest.