Maailma piimatoodang tõuseb kolm protsenti aastas
Elame kõikuvate hindade maailmas − igale langusele järgneb tõus ja tõusule langus. Määravaks osutuvad tsüklite pikkus ning hinnagraafiku ülemised ja alumised piirväärtused. Praegu on piimahind maailmaturul langenud neljasajaeuroselt tonnihinnalt 330 eurole.
Olulisim põhjus praeguse hinnalanguse kohta on piimatoodangu tõus Euroopa Liidus ja maailmas tervikuna.
Varasemate kuude kõrge piimahinna põhjustaja on olnud globaalse nõudluse kasv eriti Aasias ja Aafrikas ning samal ajal suhteliselt tagasihoidlik piimatoodang Euroopa Liidus. Nüüdseks on olukord muutunud.
Kolm protsenti lisapiima tuleb ära juua
Euroopa Liidus toodetakse keskmiselt neli-viis protsenti piima rohkem kui aasta tagasi. Viimastel aastatel on ELis protsendi võrra tootmiskvooti tõstetud.
Teise kvartali lõpp ja kolmanda algus on Euroopas piimatootmise kõrgperiood. Sellele lisakogusele pole pulbritootmise võimsust, eriti kui juustutootmist vähendatakse.
Uus-Meremaal on hooaeg lõppemas, aga nad on viimastel kuudel olnud maailmaturul väga agressiivsed ja pakkunud odavaimaid hindu. USA müüs esimeses kvartalis suuri koguseid Hiinasse, mille tõttu Hiina nõudlus on praegu samuti tagasihoidlik.
Venemaal püsivad kõrged hinnad, kuna suur osa Euroopa Liidu riikide piimatööstusi ei saa sinna müüa, sealhulgas Eesti juustutööstused. Eesti pool on kõik Vene tolliliidu nõudmistes kirjas olnud mittevastavused kõrvaldanud. Praeguse info kohaselt uusi pretensioone Vene poolel ei ole ning tegelikult ei ole enam mingit põhjust Vene Tolliliidu ajutise sisseveokeelu jätkamiseks. Eesti piimatööstused ja VTA suhtusid Vene poole nõuetesse mõistvalt ja loodame nüüd sama ka neilt.
Tihti on juhtunud nii, et mingil kontinendil maailmas piimatootmine tõuseb ning teisel samal ajal langeb, olgu siis põhjuseks ilmastik või majanduslik-poliitilised tegurid. Sel juhul pole kogu maailma piimanduse mõistes toodangu tõus või langus märkimisväärne.
Praegu on tegu olukorraga, kus kogu maailma piimatoodang tõuseb igal aastal kolm protsenti, ja see on juba märkimisväärne kasv. Minevikust on meil kogemused, et kui maailma summaarne piimatoodang tõuseb kas või kaks protsenti, järgneb sellele hinnakorrektsioon, mõnikord väiksem, mõnikord lausa kriisimaiguline.
Praegu on meil loota ainult globaalse nõudluse kasvule, mis selle kolm protsenti lisapiima sõna otseses mõttes ära sööks. See lootus on täiesti reaalne, arvestades Aasia ja Aafrika (ka mõne teise piirkonna) nõudluse pidevat kasvu.
Loomulikult tuleb siin mängu hulgaliselt kõrvalisi tegureid: riikidevaheline majanduspoliitika, valuutakursside suhted, majanduskasv maailmas üldisemalt ja kindlasti ilmastik. Praegu spekuleeritakse Lõuna-Ameerika ilmastikunähtuse El Niño tekkimise tõenäosuse üle sellel hooajal, mis võib sealset piimatootmist mõjutada.
Tänavu algas piimatoodete hinnalangus juba veebruarist. Farmeriteni jõudis piimahinna langus alates maikuust. Selline kolmekuuline inerts on kogu Euroopa piimahinna kujunemisel suhteliselt tavapärane.
Kas piimahind on jõudnud madalaimale tasemele?
Praeguses piimahinna languses, mida on õigem nimetada hinna korrektsiooniks, ei ole veel põhjust kriisi näha. Nii kõrget keskmist piimahinda, kui on kujunenud selle aasta esimese kuue kuuga, ei ole Eestis varem iialgi makstud.
Ebakindlust tekitab asjaolu, et keegi ei tea, mis homme ees ootab. Meie võimuses on ainult olukorra prognoosimine.
See, kas piimahind on praeguseks saavutanud oma madalaima taseme või seisab mõningane langus veel ees, ei olegi kõige tähtsam küsimus.
Oluline on, et sügisest tunnetaksime nii Euroopa kui maailmaturu nõudluse kasvu, mis viiks tõusule piimahinna ning aasta lõpuks oleksid piimahinnad suvisest kõrgemad.
Kui sügisel nõudlus ei kasva, võivad meie piimatootjad sattuda raskesse olukorda sel põhjusel, et tänavu saavad nad 40 protsenti vähem toetusi. Selline järsk sissetuleku langemine paneks raskustesse ükskõik millises sektoris osalejad. Toetused on põllumeestele oluline osa tuludest, kuna turult saadav raha ei kata toidu tootmiseks tehtavaid kulutusi.
