Mõne aja pärast lahkus meie letist saksa härra kahe paki sinepiga. Küsimusele, kas ta ikka teab,

mida ostis, oli vastuseks konkreetne peanoogutus: temagi tuleb Eesti letist oma kindlat lemmikut, kanget sinepit ostma.

Degusteerimiseks pakuti vürtskilu, põdravorsti, lepasuitsujuustu ja kadakajuustu. „Kui inimene juba proovib, siis ta enamasti ka ostab,” ütleb Sõrmus. Kõõge parem minek oli esimesel päeval lepasuitsu juustul, kuigi üks mees ostis ka 10 karpi sprotte.

Mehed-naised messi tagaplaanil

Päeva tegelik hitt oli aga nn Eesti hamburger, mida valmistas ja pakkus Roomet Sõrmus ise.

„Panen rukkileiva vahele grillitud ulukilihavorsti, Salvesti praekapsast, mädaroigast ja sinepit,” kirjeldab Sõrmus Eesti hamburgeri tegemist. Sellise taheda ampsu kõrvale sobib hästi klaas külma Eesti õlut ja koht on tükiks ajaks täis.

„Messil juuakse ära 1800-2000 liitrit A le Coq´i õlut,” rehkendab õllemüüjana esinenud Urmas Palk — mees, kes tegelikult korraldab Eesti kaupade logistikat. Urmast on nimetatud ka 8. halli maskotiks, sest tema töötab messil 12. aastat.

Mäletan, kuidas enne 2000. aastat kaubad tollis seisid ja pidin tollijatele tõestama, et Eesti vorst on söödav,” meenutab Urmas.

Tema sõnul on Eesti õllele tekkinud messil oma fännklubi. „Dresdenist sõidavad poisid siia, võtavad igal õhtul 3 pudelit heledat ja 3 pudelit tumedat õlut,” räägib Urmas.

Samahästi võiks halli maskotiks olla ka ehitusmees Arvo Jõesaar Taveco Disainist. Või need teised messiplatsi ehitajad. Või need kaks Messe Berliini noormeest sinistes tunkedes, kes kaks päeva rabasid selle nimel, et Eesti stendile vett saada. Või särav kunstnik Marju Liigand…. Leti taga toimetavatest nägudest rääkimata.

Vippe käis ka

„Kui tavaliselt on reede olnud rohkem igasugu ametnike ja vippide päev, siis seekord müüsime juba päris hästi,” kiidab stendijuht Ave Kingu. Mis ei tähendanud, et vippe ei käinud.

Suure osa päevast veetis Eesti stendil põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes võõrustas seal oma kolleege.

Esimesi külastajaid oli Saksa põllumajandusminister Ilse Aigner, kellega oli kaasas nii ametnikke kui ajakirjanikke. „See on suurepärane võimalus Eestit tutvustada,” leiab Seeder.

Lisaks Aignerile külastas Eesti stendi Hollandi põllumajandusminister, Rootsi jt. maade esindajad.

Õhtul austas Eesti messirahvast küllakutsega meie suursaadik Saksamaal Mart Laanemäe. Tänuks Eesti saatkonna kaunis ajaloolises majas korraldatud kena ohtu eest sai suursaadik ministrilt tänavuse talve jaoks sobivad soojad käpikud.

Õhtul läks messimelu käima

Grüne Wochel ei näita end ega võistle ainult riigid, vaid üksteist püüavad üle trumbata ka Saksa liidumaad, kes panustavad väljapanekutesse kõvasti. Igaühel neist on oma hall, kus letid on disainitud kõige enam kõrtsitubadeks. Hea rammusa saksa söögi ja õlle korvale pakutakse rahvamuusikat, laulu ja tantsugi.

Väga uhke on näiteks Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa paviljon. Seal on piraatide tavern ja ringi liigub piraadiriietuses mehi. Eeskujuks surematud Kariibi mere piraadid. On ka aardekirst, mida avades ei näe mitte kulda ja kalliskive, vaid teksti, et tõelised aarded peituvad kodukoha looduses. Niedersachsen oli välja toonud koguni meeskoori, millele sakslased ennastunustavalt kaasa laulsid.

Messikauba järgi tundub, et kõige rohkem toodetakse Saksamaal sinke ja vorste, seejärel mett ning alles siis tulevad teised toiduained.