Sõnnikumajanduse on kilbile tõstnud Euroopa Liit ja eriti terav on lugu Läänemere ümbruses. Praegu teab juba kõige algajam põllumeeski, et kui orgaanilist väetist mullaga kiiresti ei seota või taimed seda kohe tarbima ei hakka, lähvad selles sisalduv lämmastik, fosfor ja teised toitained pinna- ning põhjavette, sealtkaudu jõgedesse ja meredesse ning vee seisund halveneb.

Sealt tulevad ka ranged sõnnikukäitlemise nõuded.

Selleks, et nii vedel- kui tahesõnnik võimalikult keskkonnabralikult laotatud saaks, pakuvad sajad firmad oma tehnikat. Messilgi on neid mitu hallitäit.

Väljapaneku järgi võib öelda, et nii läga kui tahesõnnikut peetakse võrdsel määral oluliseks. Uuendusi on mitmeid. Näidatakse erinevaid kamaraseadeid (kuigi oli ka lihtsalt lohisvoolikutega virtsapütte).

Kuna läga täis laotajad on rasked ja tallavad mulla ära, on mõnel mudelil all rõhuregulaatoriga rehvid või roomikud.

Ka lägalaoturid pürgivad suurusesse, näiteks on Claas väljas poolhaagisega lägalaoturiga. Loomulikult on sellisel masinal ka suure töölaiusega kamaraseade.

Võrdväärse mahuga väljapanek on Hannoveris taimekaitsepritsidest. Kuna kõrged saagid, soojenev kliima, pehmed talved ja suurtes viljakasvatusmaades levinud monokultuurid toovad kaasa järjest rohkem taimehaigusi ning kahjureid, muutub taimekaitsegi järjest olulisemaks.