Tõele au andes aga ei taha klimatoloogid meie mõistes kehva ilma sugugi halvaks pidada, sest just tormid on need, mis atmosfääri olekut ühtlustavad.

Püsivalt hea ilm

Miskipärast on õhupöörised atmosfääris nii seatud, et Assooride kohal paikneb püsivalt kõrgrõhkkond ja Islandil jällegi madalrõhkkond. Üht nimetatakse Assoori maksimumiks ja teist Islandi miinimumiks.

Pruugib ühel nõrgeneda, teeb sama ka teine. Võtab üks tujuks tugevneda, järgib seda ka teine. Sellised õhurõhu kõikumised muudavad alati ka meie ilma, sest neist sõltub läänest tuleva õhuvoolu tugevus Põhja-Atlandilt Ida- ja Põhja-Euroopasse.

Teadlased on sellise Põhja-Atlandi ostsillatsiooni ehk õhurõhu kõikumise (võnkumise) suuruse fikseerimiseks kasutusele võtnud NAO (North Atlantic Oscillation) indeksi. Kui õhurõhkude erinevus on suur, rõhkkonnad on sel ajal tavapärasest tugevamad, siis on ka indeks positiivne.

Mida suurem rõhkude vahe, seda suurem on positiivne indeks. Meile tähendab see läänetuulte tugevnemist koos niiskema ja talvel ühtlasi soojema õhu kaasatoomisega. Klimatoloog Ain Kallise sõnul mõjutab see Skandinaavias ja ka meil rohkem siiski talve kui suve ilma.

Kui aga Islandi miinimum peaks nõrgenema, nõrgeneb üldiselt ka Assoori maksimum ja NAO indeks võib isegi negatiivseks minna.

“Siis on meil kaunid ilmad, läänest ei tule nii palju niisket ja sooja õhku. Seevastu on Vahemere ääres, kuhu tuuled suunatud, sajusem,” märgib Kallis.

Talvel tähendab negatiivne indeks meile keskmisest külmemaid ilmu, sest mandrilisele külmale õhuvoolule pole läänest vastuhakkajat õhuvoolu.

Kallise teadmisel oligi NAO indeks eelmisel talvel väike — nulli ümber –, see tõi kaasa lisaks lumele ka külmad ilmad.

Nagu paljude teiste ilmaprotsessidega, ei ole ka NAO indeks kuigi hästi prognoositav.

“Praegu on NAO indeks negatiivse poole pealt lähenenud nullile ja vahel kergelt isegi üle kõikunud, mis tähendab, et maad on võtmas novembrile tavapärased ilmaprotsessid,” ütles EMHI ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain.

Ilus suvi tuleb Assooridelt

Tartu ülikooli füüsik Marko Kaasik peab Assooride kõrgrõhkkonda meile kõige tüüpilisema suvise ilusa ilma toojaks. Seda juhul, kui sel õnnestub suvel laieneda itta ja kirdesse ning hõlmata suurem osa Euroopast.

Kuigi saarestiku kohal on püsiv kõrgrõhkkond, ei tähenda see, et seal ei sajaks.

Meri ja mäed ei lase kuivusel võimust võtta. Eriti vihmased on märts ja aprill. Kui veel juhtub tuuline olema (saartel pole peaaegu kunagi vaikne), siis pole ka vihmavarjust kasu. Ja vaatamata sellele, et valitseb pehme kliima, võib erakordsetel talvedel isegi lund sadada.

Milline on ilm septembris, kui Maaleht koos oma lugejatega Assooridel ringi sõidab?

Enamasti on siis seal meie mõistes veel tõeline suvekuu, sooja tublisti üle 20 kraadi ja vihma tuleb harva.

Aga võib muidugi minna ka vastupidi ja nädal otsa jutti õhtuti sadada.