„Eesti on esmakordselt saanud endale jahinduse arengukava, mille loomisele olid kaasatud kõik peamised jahinduse huvigrupid. Tahame jätkata nii riigi kui ka oma partneritega diskussiooni, et tuua jahindusse tasakaal jahimeeste ja maaomanike õigustes ja kohustustes, mis on levinud praktika Euroopas,” ütles Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa.

Ta lisas, et jahimeeste, maaomanike ja teiste huvigruppide rollid peavad olema selged ja kohustused õiglased.

Arengukava kohaselt täpsustatakse jahimeeste ja maaomanike suhteid, näiteks on plaanis anda maaomanikele senisest paremad võimalused jahinduses osalemiseks. Kavas on ka tõhustada meetmeid ulukite tekitatud suuremate kahjustuste vältimiseks.

Jahinduse arengukava aastateks 2008-2013 seab eesmärgiks liigiliselt mitmekesise ja elujõuliste ulukiasurkondade säilitamise ning optimaalse kasutamise. Kava kohaselt jääb riigile eelkõige jahinduspoliitika kujundamise ja järelevalve osa ning ülesanded, mis ei vaja riigi tasemel korraldamist, näiteks teatud ulukite küttimismahtude planeerimine, antakse üle ühele jahimeeste katusorganisatsioonidest, määrates täpselt selle õigused, kohustused ja rahastamisviisid.

Veel jääb riigi ülesandeks ulukiasurkondade jälgimiseks ja ohjamiseks vajaliku seire korraldamine ning teadustegevuse arendamine eesmärgiga koguda jahinduslike otsuste langetamiseks vajalikku teavet.

Konverentsil esinevad maa-, metsanduse- ja jahiorganisatsioonide esindajad ka Lätis, Leedust, Soomest, Rootsist, Saksamaalt ja Šveitsist, kes tutvustavad oma riikide jahinduse regulatsioone ja kogemusi.

Jahinduskonverentsi korraldavad Eesti Erametsaliit, koostöös Erametsakeskuse, Eesti Jahimeeste Seltsi ja Keskkonnaministeeriumiga. Konverentsi korraldamist rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.