Maaelu Arengukava (MAK) raames on aastatel 2007-2013 ette nähtud maaelu arenguks 30 miljardit krooni. Aga kas need miljardid on lähevad õiges suunas ja mida muuta, et maaelu edeneks, seda täna Pärnus lahatigi.

Oma visiooni maaelust ja ettevõtlusest esitasid nii Eesti kui Läti põllumajandusministeerumi esindajad, professorid ja õppejõud Eesti Maaülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist, samuti maaettevõtjad ise. Konverentsi modereeris  AS Eesti Ajalehed juhatuse esimees Kadi Lambot.  

Investeerime ajudesse

Konverentsil avaettekande pidanud Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai tõi esile, et maaettevõtluse edendamiseks peavad investeeringud edaspidi olema suunatud rohkem ajudesse, mitte metalli.

"Edasi viib ainult teadmistepõhine majandus," rõhutas Toomas Kevvai, lisades, et tavapäraselt soovivad ettevõtjad teha investeeringuid just käegakatsutavatesse asjadesse ehk metalli. Samas teadmistesse, järelikult ka innovaatikasse ja selle läbi ka uute ideede sündi investeerimine ei ole meie maamajanduskeskkonnas nii levinud.

Kevvai küsis: "Eesti õpilased on oma teadmiste poolest esikümnes Euroopas, aga mitmendal kohal oleksid meie ettevõtjad oma ettevõtlikkuse poolest?"

"Paraku kuskil tagapool," tõdes põllumajandusministeeriumi asekantsler. Järelikult - me võime saada võimekad töötajad, aga puudu jääb võimekatest ettevõtjatest.  Kevvai rõhutas, et edaspidi MAKi raha jagades hakatakse üha enam panustama teadmistesse. Siia kuuluvad koolitused ja nõuanded, majanduse ja teaduse koostööprojektid, LEADER meetmed.

Võlusõnaks koostöö   

Toomas Kevvai tõi ka esile, et uus ajajärk maaettevõtluses soosib eelkõige koostööd. See ei vii enam edasi, kui keset küla on üks suur ettevõtja ja ülejäänud piirkond kiratseb. Näiteks tõi ta kaasaegse külmhoone ehituse, mida saavad kasutada mitukümmend kalatööstust. Kui aga investeeringutoetusega oleks rajatud ühele kalatööstustusele külmhoone, oleks see tekitanud nn kõlvatut konkurentsi ja üeljäänud ettevõtlus poleks sellest midagi võitnud.

Maaelu arengukava hakataksegi  uuendama selles mõttes, et eelis antakse koostööse panustatavatele projektidele. Koostöö alla käib ka kohaliku kogukonna- kohaliku potentsiaali kaasamine ettevõtmistesse. Samuti otseturustus - alternatiivsete turustuskanalite otsimine, kohalike turgude edendamine.  

Meil on oma tugev toidutootmine - see ongi meie võimekus, toodi ka konverentsil esile.