Maaülikool uurib ternespiima väärindamise võimalusi

 (1)
piim
piimFoto: Karin Kaljuläte

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut asub uurima ternespiima töötlemise võimalusi. Ternespiima eriline koostis võimaldab sellest valmistada mitmesuguseid bioaktiivseid tooteid, mida saab kasutada farmaatsiatööstuses, toidu- või söödalisandina.

Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduteaduste doktor Väino Poikalainen ütles Saarte Häälele, et seni on ternespiima väärindamist Eestis piiranud liiga väikesed toormekogused, kuid suurlautade levikuga on olukord oluliselt muutunud. Juba pool siinsest lüpsikarjast elab enam kui 400-kohalistes tootmisüksustes ning haruldased pole isegi 1000 kohaga lüpsikarjalaudad, kus ternespiima saadakse 40–60 kg päevas, mis on töötlemise seisukohast juba huvipakkuv kogus.

Et ternespiima ei tohi segada tavapiimaga, nõuab selle töötlemine eraldi kokkuvedu ja eritehnoloogiaid, mis raskendab oluliselt selle ümbertöötlust traditsioonilistes piimatööstustes. Seega tuleks ternespiimast toodete või preparaatide valmistamiseks luua eraldi töötlemisüksused või nn ternespiimaköögid farmide juurde.

Eestis oleks võimalik valmistada ternespiimast kapsleid, mida praegu tuuakse Uus-Meremaalt või Austraaliast. Samuti tuleks kõne alla terne eksport näiteks Saksamaa farmaatsiatööstustele. Ternespiimapulber on tavapulbrist vähemalt kümme korda kallim.

Ternespiim on bioloogiliselt väga kõrge väärtusega toiduaine, milles on eriti kõrge immuunsüsteemi tugevdavate immunoglobuliinide sisaldus. Kõige väärtuslikum osa ternespiimast saadakse esimesel lüpsipäeval, mil piimas on immunoglobuliine umbes 7% tavapärase 0,07% asemel.